Metsaomanik jätab madala hinna tõttu praegu raiejäätmed metsa
15.09.2016
UUDISED.ERR.EE:
sõnul on energiatootmiseks sobivate raiejääkide hind langenud nii madalale, et selle väljavedu ja müük ei tasu enam ära. Olukord võiks paraneda, kui kvoodikaubanduse jõustumisel järgmisel aastal hakkab Eesti Energia oma Narva jaamades jälle massiliselt puitu põletama, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Vaata saatelõiku SIIT
Kui energia lõpptarbijale maksab praegu keskmiselt 40 – 50 eurot megavatttunni eest, siis kätte jõuab sellest 43 senti, mis ei motiveeri raiejääke turule tooma.
juhatuse aseesimees Mikk Link selgitas, et kui hind on madal, siis just raidmete osakaal ehk oksad ja ladvad, mida võimalik kasutada, jäävad metsa. “Nende väljatoomine on küllaltki kulukas tegevus ja kui selle eest ei maksta piisavalt hinda, siis oksi kasutatakse kokkuveoteede tugevdamiseks.”
Veel 2012. aastal oli hind Lingi sõnul neli korda kõrgem. Mäletatavasti see oli ka aeg, kus Eesti Energia Narva jaamades puitu põletas ja peale selle lõpetamist hind tasapisi langes. “Tänaseks on see jõudnud tasemeni, kus enam l ei ole mõttekas seda välja tuua,” ütles Link.
Vähesel määral kasutatakse Narva elektrijaamades puitu praegugi, kuid juba olemasolev tehniline võimekus lubaks hoopis rohkemat.
Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter märkis, et valmisolek on olemas. “Me suudaksime täna Narva jaamades toota umbes neljandiku Eesti elektrivajadusest, kuskil 2-2,5 teravatt-tundi. See on päris märkimisväärne kogus,” rõhutas ta.
Erinevalt koostootmisjaamadest Eesti Energia praegu kasutamise eest toetust ei saa. See olukord peaks muutuma järgmisel aastal, kui Eesti Energia saaks müüa välismaale taastuvenergia kasutamise kvoote.
“Hea mõte on olemas, aga see peab formuleeruma veel elektrituru seadusesse, mis paraku ei ole veel parlamenti jõudnud. See protsess on nüüd olnud pisut pikem kui lootsime, aga usun, et sügisesel perioodil ta saab ka vastu võetud ja siis saame hakata Euroopas konkureerima,” lisas Sutter.
Tõsi, pole sugugi kindel, et Narva jaamad hakkavad ostma kogu vajamineva Eesti lt. Sutteri sõnul on Sillamäe sadam lähedal ja kui kasulikum on tuua puit näiteks Venemaalt või Lätist, siis nii ka tehakse.
