Kas metsapoliitika arvestab ka loodusturismi vajadustega?

PÕLLUMAJANDUS.EE:

Eesti turismiettevõtjad saatsid jaanuari viimastel päevadel riigikogu keskkonnakomisjonile ja keskkonnaministrile pöördumise, kus nad avaldasid oma rahulolematust kehtiva metsapoliitka suhtes.

Turismiettevõtjatel oli kolm soovi: hoida kaitsealade metsad looduslikud ja teenida seeläbi pikaajalist majanduslikku tulu turismist; arvestada metsanduspoliitika kujundamisel turismisektori huvidega ja viia vastavad muudatused sisse seadusandlusesse; kaasata turismisektori esindajad Eesti metsanduspoliitikat kujundavatasse institutsioonidesse.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp kinnitab, et metsapoliitika kujundamisel ja elluviimisel kaalutakse kõikide metsast saadavate hüvede arendamisvajadusi. „Loodusturismile oleme pühendanud osa nii metsanduse kui looduskaitse arengukavadest. Turismivaldkonda suunav Eesti riiklik turismiarengukava 2014 – 2020 pühendab samuti loodusturismile olulise osa.”

Suur osa Eesti loodusturismi taristust asub kaitstavatel aladel, mis on loodud konkreetsete looduskaitse eesmärkide saavutamiseks. Väärtuste kaitse toimub läbi erineva kaitsekorraga tsoonide – reservaadid, sihtkaitsevööndid, piiranguvööndid, hoiualad, mille moodustamise eesmärgid on erinevad ja kus on lubatud ka erinevad tegevused. „Siinkohal tuleb vahet teha ka sellel, kas alal kaitstakse seisundit või protsessi. Kui esimene eeldab võimalikult vähest sekkumist ja looduslike protsesside tagamist nagu vanas loodusmetsas või rabas, siis teine eeldab aktiivset sekkumist ja tegevusi eesmärkide saavutamiseks, milleks võivad olla nii looduskaitse-eesmärkidel tehtavad raied kui ka näiteks alvarite karjatamine ja luhtade niitmine,” selgitab Lamp.

Loe täispikkuses artiklit Põllumajandus.ee lehel.

0Shares