Doktoritöö: kiirekasvulised istandikud leevendaksid kliimamuutusi
12.09.2017
Eesti Maaülikool:
Lühikese raieringiga ehk sagedasti raiutavad ja uuendatavad arukase- ja hübriidhaavaistandikud on hea võimalus leida rakendus põllumajandusmaadele, puidutoorme tootmiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks. Nii selgub Eesti maaülikoolis reedel kaitstavast Reimo Lutteri doktoritööst.
Kui lühikese raieringiga metsaistandikke on seni rajatud soojema kliimaga laiuskraadidel, siis viimastel kümnenditel on seda üha enam hakatud tegema ka Eestis ja mujal Läänemere ääres.
See suundumus on seotud asjaoluga, et üha enam on vaja taastuvenergiat ja puidutooret. Samal ajal on vaja vähendada raiumise intensiivsust looduslikes metsades. Arukask ja hübriidhaab on ühed sobivamad puuliigid lühikese raieringiga metsanduse praktiseerimiseks Eesti tingimustes, selgitab doktoritöö autor Reimo Lutter.
Kuna kiirekasvuliste metsaistandike kasvatamist ja ökoloogiat on raieringi teises pooles Eestis vähe uuritud, tegi Reimo Lutter doktoritöö raames puude kasvu ja mulla füüsikalis-keemiliste tunnuste kordusmõõtmised püsiproovitükkidel 15 aasta vanustes hübriidhaava ja arukaseistandikes.
„Mõlema puuliigi kasvukiirus 15 kasvuaasta möödudes endistel põllumaadel oli kaks korda suurem võrreldes sarnaste kasvukohatüüpide kase- ja haavapuistutega metsamaal,“ rääkis Lutter. Ta lisas, et arukase- ja hübriidhaavaistandikud kasvavad kiiremini endistel põllumaadel, mis on jänesekapsa, jänesekapsa-mustika ja naadi kasvukohatüüpi. Mõlema puuliigi kasv on aeglasem sinilille kasvukohatüübis.
Lutteri sõnul ei ole kiirekasvulised hübriidhaava- ja arukaseistandikud vähendanud mulla peamiste makrotoitainete sisaldusi 15 kasvuaasta möödudes. Mõlema puuliigi kasvukiirus oli aeglasem muldadel, mille potentsiaalne veevaru ja omastatava fosfori sisaldus olid väiksemad.
Tööst selgus, et juba 15 kasvuaasta möödudes on keskealised hübriidhaavaistandikud süsinikku siduvad ökosüsteemid. Põhiline süsiniku salvestamine on toimunud puude maapealses biomassis ja endiste põllumaade muldadel on suurem potentsiaal salvestada täiendavat süsinikku kui endistel rohumaadel.
Kui ülemistes mullakihtides jäi süsiniku varu muutumatuks, siis olulise tulemusena selgus, et mulla süsiniku varu suurenes sügavamates mullakihtides.
Doktoritööd “Keskealiste hübriidhaava- ja arukaseistandike kasvukäik ning ökoloogia endistel põllumajandusmaadel” juhendasid professor Hardi Tullus ja vanemteadur Arvo Tullus ning oponent on professor Jürgen Bauhus (Chair of Silviculture, University of Freiburg, Germany). Dissertatsiooniga saab tutvuda EMÜ ja TÜ raamatukogus.
