Võitlus prügiga paneb maaomanikud tõkkepuid ja piirdetarasid püstitama
05.10.2017
Ain Alvela, Maaleht:
Maaomanikud on tigedad ja lubavad teeotsi sulgema hakata, sest just maa omanik peab oma kulu ja kirjadega koristama eramaale teab kelle poolt kuhjatud prügihunnikud. Omanikud leiavad, et see peaks olema kohaliku omavalitsuse ülesanne sest see on kogu ühiskonna probleem.
Üldiselt näeb kord ette sedasi, et kui kusagil selleks mitte ette nähtud kohas avastatakse lubamatu prügistamine, siis ühe aasta jooksul keskkonnainspektsioon n-ö menetleb asja. Lahtiseletatult tähendab see, et püütakse leida inimest või firmat, kes on selle lagastamise taga. Otsitakse vihjeid, kuulatakse maad. Kui süüdlast leida ei õnnestu, peab maaomanik prügi ise ära koristama.
Riigimaalt koristavad n-ö isetekkelisi prügilademeid RMK ja keskkonnaamet. Mullu kulus viimasel selleks üle 34 000 euro, RMK kulutused küündisid 53 000 euroni. Kumbki ametkond koristas loodusest 250 tonni jäätmeid ehk siis kokku 500 tonni. Suure osa kogusest moodustasid ohtlikud jäätmed. Sõltuvalt muidugi prügi liigist ja selle utiliseerimise moodusest maksab ühe tonni laga kusagilt metsa alt prügilasse toimetamine paarisaja euro ringis.
Ajalugu näitab, et kui prügistajat ei õnnestu otse teolt tabada, siis hiljem on teda juba väga raske leida ja veel raskem tõestada, et just see või too isik on lagastamise taga.
Loe probleemist ja Eesti Erametsaliidu poolt pakutud lahendusest täpsemalt Maalehe artiklist.
