Vedelad puidukütused on energeetika tulevik
16.10.2017
Ain Alvela, Maaleht:
Eelmisel nädalal toimunud puiduenergiateemalisel seminaril märkis Fortumi Bio Oil Business juht Kasperi Karhapää, et tänapäeval on energeetikaettevõtte põhiülesanne olla jätkusuutlik ja n-ö puidu vedelaks kütuseks muutmine seda tulevikus ka võimaldab.
Kestev majandamine määrab energeetikaettevõtte tuleviku ja see tähendab muuhulgas ka valmisolekut uute energiaallikate kasutuselevõtuks. Fortum oma 2,4 miljoni kliendiga kui Põhjamaade suurim elektrimüüja keskendub üha enam puiduenergia rakendamisele, tootes aastas kokku 46,3 TWh elektrienergiat ja 5,4 TWh soojusenergiat, lõviosa sellest Venemaal.
“Ressursside tõhusus ja majandamise efektiivsus on energeetikafirma tegevuse üks juhtmõte. Kui sellega ei tegele, siis kaua konkurentsis ei püsi,” kinnitas Karhapää. “Kõik, mida saab automatiseerida, see ka automatiseeritakse. Juba pregu kasutatakse energiatootmises, ertiti soojuse saamiseks puiduenergiat. Seda teeb ka Fortum, eriti linnade soojavarustuse tagamiseks. Ja töötame selle nimel, et biomass energiatootmises oleks tulevikus toorainega kindlat tagatud. Kusjuures see stabiilsus tuleb tagada nii Soomes kui Hispaanias, seega kogu Euroopas.”
Karhapää sõnul aitaks biomassi kasutamisele energiatootmises kaasa, kui kogu euroliidus oleksid ühtsed kriteeriumid selle toetamiseks ja ka selle energialiigi hinnad saavutaksid riikide lõikes ühelt poolt õiglase, teisalt ühtlase ning stabiilse taseme.
Fortum kavatseb järgmisel aastal toota biomassikütuseid kasutades üle 5 TWh energiat, milleks vajatakse 2,6 mln m3 puitu.
Karhapää tunnistas, et mitmeid biokütuste kasutamist reguleerivaid direktiive Euroopa Liidus alles töötatakse välja ja kuni neid õigusakte veel pole, ei saa tööstused ka suuremahulisi investeeringuid teha.
Fortum Otso alustas hiljuti ka nn bioõli tootmist – puiduhakkest eraldatakse hapnik ja kondensatsiooniprotsessi käigus saadakse pürolüüsi õli ehk bio-õli, mille kütteväärtus on 13–18 MJ/kg. See on põlev õli, kuid mitte kergestisüttiv kütus. Seega on selle kasutamine suhteliselt ohutu. Aastas toodetakse praegu n-ö vedelikuks muudetud puitu ehk omapärast biodiiselkütust 50 000 tonni.
“Tehase rajamiseks vajalikud investeeringud olid küllaltki väikesed, tulemus on aga kasumlik,” iseloomustas Karhapää. “Kasutame energiatootmiseks ära ka kõik kõrvalsaadused, ülejääke ei teki ja tootmise juhtimine on väga efektiivne.”
Ka klientidel on bioõli kütteks kasutamine sõnul lihtne. Kui õliküttel katlamaja on juba olemas, pole selle ümberseadistamisele kuluv raha kuigi suur.
“Fossiilsete kütuste asendamine näiteks bioõliga on näiteks ka Soome valitsuse seisukoht,” kinnitab Kasperi Karhapää. “See on oluline kliimamuutuste aeglustamiseks ja fossiilsete kütuste kasutamise vähendamiseks.”
