Nõuandesüsteemi muudatused viivad sõnadest tegudeni
30.11.2017
Septembrikuu Metsalehes kirjutas konsulent Jaan Velström metsanduslikust nõustamisest ning heitis Erametsakeskusele muuhulgas ette väljakujunenud nõustamissüsteemi lammutamist. Maalehe Metsalehes selgitab Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun, miks nõustamistoetuse maksmise põhimõtteid muutsime ning kinnitab, et jutud süsteemi lammutamisest on ülepaisutatud mure.
Esmalt vaatame üle, kes on kes. Konsulendid on metsanduse spetsialistid, kes oma teadmisi ka kutseeksamil tõendanud. Nende ülesandeks on anda metsaomanikele erapooletut nõu erinevatel metsateemadel, võttes arvesse metsaomaniku huve ja eesmärke oma metsa hoidmisel ja majandamisel. Konsulentide erapooletust nõuab nende kutse-eetika. Lisaks on suur osa neist allkirjastanud sõltumatuse deklaratsiooni, kus avalikustanud oma võimaliku seotuse metsandusvaldkonnas tegutsevate ettevõtetega.
Tavaliselt tegutsevad konsulendid metsaühistute juures. Need on metsaomanike endi poolt loodud organisatsioonid, mille liikmeteks on kohalikud metsaomanikud. Ühistust saab küsida nõu ja abi erinevate metsatööde korraldamisel. Reeglina ühistutel endil metsatehnikat pole, nende roll on viia kokku erametsaomanike vajadused ja metsaettevõtjate pakkumine. Ühistu organiseerib töid metsas ning aitab tööde kvaliteedil silma peal hoida.
Miks olid muudatused vajalikud?
Varasemalt oli kõigil metsaomanikel võimalik pöörduda konsulendi poole ja saada kuni 15 tundi riigi poolt toetatud nõustamist. Aastate jooksul nõustatud metsaomanike hulk aina suurenes, kuid riigi võimalused nõustamistegevust sel moel toetada on pidevalt vähenenud. Nii olimegi 2015. aastal olukorras, kus nõustamistoetusele terveks aastaks ette nähtud eelarve oli ära kasutatud juba sügisel. 2016. aastal sai eelarve täis juba suvel. Nägime, et olukord vajab muutmist. Pidime vaatama, kuidas vähenenud eelarve tingimustes saaksime aidata võimalikult suurt hulka metsaomanikke ning nõustamistegevuses ei tekiks rahastamisprobleemidest tingitud pikki pause.
Teine suur väljakutse oli leida viis, kuidas metsaomanik saaks konsulendilt saadud hüva nõu ka metsas tegelikkusse rakendada. Me ei ole nii jõukad, et maksumaksja saaks aastast-aastase kinni maksta põhjalikke nõuandeid, mida hiljem praktikas ei kasutatagi. On ju ka nõuandesüsteemi rahastamise kaugem eesmärk, et erametsi kvaliteetselt majandataks. Samas ei saa nõuandesüsteemi rahastamist ka selliseks timmida, et iga nõuande järgselt metsas kohe töötegemine lahti läheks. Lõpuks on see ikkagi metsaomaniku otsustada, mida metsas ette võtta (seaduse raames muidugi!) ning kuivõrd palju või kas üldse pakutud nõuannet metsa majandamisel kasutada. Harvad pole ju ka need juhtumid, kui metsaomaniku sooviks ongi lasta metsas lihtsalt loodusel omapäi toimetada. Metsaomaniku soove peab austama.
Metsaomanik soovib, et metsatööd ära tehtaks
Enne muudatusi uurisime, mida metsaomanikud tahaksid. 2015. aastal läbi viidud nõustamisteenuse rahuloluküsitlusest selgus, et ligi kolmveerand küsitlusele vastanutest pidas oluliseks või väga oluliseks nõustajate võimekust pakkuda lisaks nõuandele ka vastavaid metsamajanduslikke teenuseid (vt www.eramets.ee/uuringud-ja-statistika/uuringud). See on viinud meid süsteemini, kus konsulent annab professionaalina soovitusi, mida metsas tegema peaks. Metsaomanik saab aga ise valida, kas soovitatud tööd omal käel ette võtta, leida ise eraettevõtjast teenusepakkuja või paluda tööde korraldamiseks metsaühistu abi. Riigi rolliks on tagada, et metsaomanikul oleks olemas partner, kes vajadusel metsatööd ära teeb. Nii jõuamegi sinna, et konsulent annab metsa majandamiseks soovituse ning metsaühistu pakub lahenduse, kuidas soovitus ellu viia.
Milline on uus süsteem?
Toetusrahadest ja vähenevast eelarvest tuleneva ebastabiilsuse vähendamiseks muutsime nõuandesüsteemi rahastamise aastapõhiseks. Kogu nõustamistoetuseks ette nähtud eelarve jagatakse aasta alguses metsaühistute vahel ära vastavalt ühistu liikmete arvule. Nii saab ühistu aastaks oma töid ja konsulendile töökoormust planeerida kartmata, et toetusraha ootamatult aasta keskel otsa lõppeb.
Toetust makstakse aga nendele metsaühistutele, kes on vajadusel võimelised metsaomanikele nõuandes soovitatud metsatöid ellu viima ja selles vallas ka aktiivselt tegutsevad. Metsaühistute hindamiseks on siinkohal kasutusel vastav tulemusmõõdikute süsteem (täpsemate nõuete kohta vt www.eramets.ee/toetused/uhistutoetus/).
Mis metsaomaniku jaoks muutus?
Metsaomanik saab nõuande saamiseks toimida samamoodi nagu varasemalt – võtta ühendust metsa asukohajärgse metsaühistuga ning konsulendi teenust küsida. Soovi korral võib ka otse endale meelepärase konsulendiga ühendust võtta. Erametsakeskus maksab iga nõustatud metsaomaniku eest metsaühistule toetusena 80 eurot, mis võiks katta n-ö esmase nõustamise kulu. Kui metsaomanik soovib põhjalikumat nõuannet, tuleb selle eest aga ise tasuda. Niisiis riik abistab, aga ei maksa kõike kinni. Nii saame vähenenud nõustamiseelarvega aidata suuremat hulka metsaomanikke. Metsaühistu aga abistaks konsulendi poolt antud hüva nõu elluviimisel.
