Ökoloogid seavad puidutehase neutraalse süsinikujalajälje kahtluse alla
20.12.2017
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse eksperdid leidsid oma uurimuses, et plaanitava puidutehase süsinikujalajälg oleks neutraalne. Ökoloogid seavad uuringu kahtluse alla, sest näevad mitmeid vajakajäämisi.
Möödunud nädalal avaldas Eestisse puidurafineerimistehast plaaniv Est-For Invest Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuselt tellitud uuringu võimaliku tehase süsiniku jalajäljest ja sellest, kuidas see mõjuks kogu Eesti heitmekogustele. Uuringu järgi oleks tehase süsiniku jalajälg negatiivne ja eeldusel, et tootmisprotsessides tekkiv energia suunatakse tagasi vooluvõrku, aitaks tehase käitamine vältida ka fossiilse CO2 teket. Postimees palus uuringut analüüsida metsaökoloogidel, kes näevad uuringus mitmeid vajakajäämisi.
Tartu Ülikooli maastikuökoloogia spetsialisti Kaie Kriiska sõnul hõlmab kõnealuse uuringu aluseks võetud Euroopa Paberitööstuste Konföderatsiooni (CEPI) metoodika küll kõiki põhilisi tselluloosi tootmisega kaasnevaid CO2 heitmete ja sidumise protsesse, kuid uueingus on seda kasutatud vaid valikuliselt. Tema sõnul on usaldusväärsete järelduste tegemiseks puudu kriitiline hulk sisendandmeid ning teadustööna sellist uuringut esitada ei saaks.
Texase A&M ülikoolis töötav metsaökoloog Asko Noormets tõi uuringu nõrkusena välja tõsiasja, et CO2 heitmete ja hinna arvutamisel arvestatakse vaid kasutatava puidu mahtu, mitte aga metsa alla jäävaid koristusjääke, mille puhul eeldatakse, et need jääksid justkui püsivalt seotuks, ega ka raiete mõju pinnases salvestunud süsinikuvarule. Ta seadis kahtluse alla ka ülevaate aluseks võetud Est-Fori eelduse, nagu ei suurendaks plaanitav tehas raiemahtusid.
SEI: jätku-uuring peaks kinnitama tehase neutraalset jalajälge
Teemat kommenteerinud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu selgitas, et hoolimata sellest, millised saavad olema tehases tselluloosist valmistatud lõpptooted, võib SEI uuringu teisi eeldusi arvesse võttes väga suure tõenäosusega eeldada, et plaanitud puidurafineerimistehase süsiniku jalajälg on kliimamuutuse suhtes neutraalne.
“On arusaadav, et töö aluseks olevate eelduste muutudes (nt praeguse raiemahu piires püsimine), tuleb ümber arvestada ka tehase süsiniku jalajälg,” kinnitas ekspert. “Tahame veel rõhutada, et süsiniku jalajälje uuring ei vasta küsimusele, mis on tehase mõju Eesti või Läti metsade elurikkusele või teatud metsatüüpide süsiniku sidumisele või heitele jne. Samuti ei anna uuring vastust küsimusele, milline on tehase kogu keskkonnamõju või kas tehast saab üldse rajada või mitte. Tehase olelusringi süsiniku jalajälg vaatab tehase mõju süsiniku vaatevinklist ja nagu öeldud, teatud eeldustest lähtuvalt. Süsiniku teema on nii suure mõjuga tehase puhul vaid üks paljudest teguritest,” kinnitas Piirsalu laiapõhjaliste uuringute vajalikkust.
Loe täpsemalt Postimehe veebist.
