Pilguheit Norra metsandusse
20.12.2017
Norra metsandustavasid on sageli Eestis eeskujuks toodud. Millised need siis on? Aasta viimases õppelehes Sinu Mets uuris Norra metsandustavade kohta Läänemaa Metsaühistu metsakasutuse spetsialist Allar Luik.
Norra metsandusse aitasid pilku heita Norra metsaomanike föderatsiooni (Norwegian Forest Owners Federation) nõunik Hans Asbjørn K. Sørlie ja Per Guldbrand Solli Norra põllumajandusagentuurist (Norwegian Agriculture Agency).
Kolmekordistunud metsatagavara
Aastal 1916 kirjutas murelik metsandusprofessor Agnar Barth, et Norra metsade raie ületab juurdekasvu. Juba 17. sajandist olid head metsad rännanud toonastesse saeveskitesse ja kõik surnud puud kasutati kütteks. Selle sajanditaguse kirjaga võrreldes on nüüdseks Norra metsade tagavara oluliselt suurenenud.
Perioodil 1925–2012 on sealne metsatagavara tänu aktiivsemale metsa uuendamisele kolmekordistunud, kasvades 300 miljonilt 900 miljoni tihumeetrini. Ajaloolised põhjused metsade tagavara suurenemiseks võisid Eestis ja Norras küll veidi erinevad olla, kuid tulemus on sarnane.
Raiutakse pool juurdekasvust
Täna on ligikaudu 39% ehk 12 miljonit hektarit Norrast kaetud metsaga. Erametsaomanikke on 130 000, neile kuulub 80% metsamaast. Keskmine metsaomandi pindala on 55 hektarit. Tootlikku metsamaad on 8,4 miljonil hektaril, seal on aastane juurdekasv üle 1 m³/ha. Siiski on osa metsadest nii kehvad või nii raskesti ligipääsetavad, et majanduslikku kasu toob raie umbes 6 miljonil hektaril.
Hinnanguliselt 25 miljoni tihumeetrisest aastasest juurdekasvust viiakse metsast välja 12–13 miljonit tihumeetrit. Hans Sørlie hinnangul võiks aastast raiemahtu suurendada 15–18 miljoni tihumeetrini. Veelgi suurema raiemahu korral võib ühiskonna vastureaktsioon muutuda nii tugevaks, et metsandusse tekiks täiendavaid piiranguid. Sellist olukorda nägime hiljuti ka Eestis, kus 0,2% kuusikute raievõimaluse suurendamine tõi vastukaaluks 1% metsade täiendava kaitse alla võtmise.
Kaitsealasid suurendatakse
Kaitse all on Norras vaid 4,5% metsadest. Enam kui pool kaitsealusest metsast asub tootlikul metsamaal. Norra valitsus seadis 2016. aastal tulevikueesmärgiks võtta metsadest kaitse alla 10%, kuid selle üle on puhkenud avalik debatt. Arutletakse, kas sellel eesmärgil on ikka teaduslikku alust.
Kõne all on ka Norra punase raamatu liikide olukord. Norra metsades on 1100 kaitsealust liiki, kellest vaid 32 puhul on Norras rohkem kui veerand kogu maailma populatsioonist. Selles valguses on õhku kerkinud küsimus, kas liikide leviku servaalade spetsiaalne kaitsmine on ikka hädavajalik. Paralleele võib siin leida meie enda lendoravaga – ühe Venemaal ja Soomes hästi kohastunud liigi Eestis hoidmiseks tehakse suuri jõupingutusi.
Nii looduskaitseorganisatsioonide kui ka sertifitseerimissüsteemide esindajad sooviksid näha lageraiete vähendamist ja nende asendamist valikraietega. Rohketes kuusikutes ei ole see aga tormide tõttu võimalik, tõenäoliselt jätkatakse ka männikutes lageraiete tegemist. Tõsi, männikuid uuendatakse 30– 150 seemnepuuga hektaril. See meenutab meie aegjärkset raiet, mida on tihtilugu näha ka Rootsi männikutes. Sel viisil männikute uuendamist soosivad ka meil septembris kehtima hakanud metsaseaduse muudatused.
Tulumaksusoodustused viivad raha metsa tagasi
Norra metsaomanikud on kohustatud paigutama vähemalt 4% raietuludest metsafondi. Kasutades metsafondis olevat raha uuenduseks, teede ehituseks, inventeerimiseks või muudeks investeeringuteks, tuleb sellelt rahalt maksta Norra mõistes tühised 15% tulumaksu. Fondi intressid lähevad kohalike omavalitsuste ja riigi tuludesse ning fondis olev raha ei ole seotud mitte metsaomanikuga, vaid metsaga. Analoogne süsteem võiks olla teretulnud ka Eestis.
Kui 1916. aastal Norra metsanduse pärast muretsenud professor saaks oma riigi praegust metsandust hinnata, ütleks ta loodetavasti: kõik korras nagu Norras.
Kas Norras on lageraie keelatud?
Eesti meedias on korduvalt väidetud, et Norras on lageraied keelatud. Nii see tegelikult pole – väide läks arvatavalt liikvele tõlkeveast, kui tõlgiti uudist, et Norra valitsus viib ellu raadamisvastast poliitikat Lõuna-Ameerika vihmametsade kaitseks.
Norra riik on eri toetusmehhanismide kaudu palju investeerinud vihmametsade raadamise vähendamisse ja üks Norra samm vihmametsade olukorra parandamiseks oli 2016. aastal vastu võetud hankepoliitika, millega keelati riigihangetel hankida tooteid, mille tootmisega on vihmametsade hävitamisele kaasa aidatud.
