Riisipere katlamajas hakatakse kütma hakkepuiduga
15.03.2013
HARJU ELU, Allar Viivik: Nissi vald plaanib ehitada ümber Riisipere katlamaja ning rekonstrueerida ka soojatrassid. Kui tööd on lõppenud, peaksid soojaarved olema senisest kuni veerandi võrra väiksemad.
1973. aastal ehitatud katlamaja köetakse praegu põlevkiviõliga. AS-i Nissi Soojus juhataja Jaanus Tederi kinnitusel on õlist soojuse saamine kallis nii tootjale kui ka tarbijale. Ümberehitusplaane on Nissi vallas peetud paar aastat. 2010. aasta sügisel kirjutati Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) taotlus, et saada katlamaja ning soojatrasside remondile raha.
“Eelmisest voorust jäime välja. Eelmise aasta sügisel saime vastuse, et taotlus on rahuldatud ning vastava lepingu sõlmisime novembris,” räägib Teder. Projekti elluviimiseks on aega järgmise aasta lõpuni. Kuid soojatootja tahab tööd lõpetada aasta varem ehk tänavu detsembriks.
Selgus saabub varsti
Praeguseks on Tederi sõnul KIK-is kooskõlastamisel torustike projekteerimise ja ehituse hange. 18. märtsiks selguvad kolmanda ehk siis omaosaluse investeeringu hanke tulemused.”14. märtsil on katlamaja pakkumiste avamine. KIKil on taoline tingimus, et nad on eraldanud nn. rohelise inves-teerimisskeemi ehk RIS-i ja muude fondide kaudu töödeks poole rahast. Kui kogusumma läheb suuremaks, siis suureneb ettevõtte о mao salus. Aga ettevõtte omanik on vald,” selgitab Teder. Seega on pakkumiste põhiline tingimus madal hind.
Milline on võimalus, et tööd tänavu ei alga ning katlamaja ja trasside ehitus lükkub edasi?
“Katlamaja viime igal juhul üle hakkepuidule. Vald on seda lubanud,” ütleb Teder.
Ka trasside remondiga on kiire. Praegu on Tederi kinnitusel trassidel soojakadu 26-27 protsenti. Aastaks 2017 on konkurentsiamet seadnud tingimuseks, et trasside soojakaod ei tohiks olla üle 15 protsendi.
Vanad trassid
Praegused asula küttetrassid on vanad ning kulgevad betoonümbristes ehk nn. künades. Torud on isoleeritud klaasvatiga ja soojakaod on suured. “Nüüd kaevame vanad torud välja ning asendame uutega. Nende ümber on juba isolatsioon ja plastmass,” seletab Teder. Nn. künad aetakse liiva täis.
Kohalikud on uurinud, miks pole vanu trasse varem välja vahetatud, sest ka talvisel ajal rohetab maapind nende kohal. “Torude vahetamine on kallis ning varem polnud selleks lihtsal raha. Kui ehitada puhtalt omavahendite arvel, siis suureneb küttehind,” selgitab Teder. Nüüd on eesmärk vähendada uue kütteperioodi alguseks toasooja hinda kuni veerandi võrra.
Katlamajas asendatakse üks kahest õlikatlast hakkepuidu katlaga. Üks õlikatel jääb esialgu alles, sest ka ootamatute remontide ajal peab asula saama kütet.
AS-i Nissi Soojus katlamaja
• On ehitatud aastal 1973 kohaliku majandi katlamajana. Praegu on asulas kokku 16 keskküttega hoonet. Nende hulgas on 13 korterelamut, vallamaja, koolimaja ning lasteaed.
• Praegused õlikatlad töötavad aastast 1996, kui katlamaja viimati uuendati. Viis aastat varem oli seda ka laiendatud.
• Küttetrasse on kokku 1,82 kilomeetrit, millest 200 meetrit on juba uuendatud.
• Lisaks on AS Nissi Soojus vee-ettevõtja Nissi valla territooriumil (v.a. osaliselt Turba alevik).
