Kui paljusid inimesi tihumeeter toidab?
25.01.2018
Erakordselt soojad talved võivad mõjutada tuhandeid rahakotte, kirjutab Viktor Haab Metsalehes.
Metsa ja puiduga seotud töökohtade arvu esitatakse Eestis tavaliselt valdkondade kaupa. Eristatud on metsamajandus, puidutööstus esmatöötlemise ulatuses ning paberi- ja paberitoodete tööstus. Sageli lisatakse andmetele puitu kasutav mööblitööstus ja arvestatud on ka kaudselt hõivatuid, mis tähendab kogu vahe- ja lõpptarbimist.
Kui nii lahterdada, töötas Eestis aastaraamatu “Mets 2016” andmeil 2016. aastal metsamajanduses 6500 inimest (2014. aastal 7000), puidutööstuses 19 100 inimest (15 400), paberi- ja paberitoodete tööstuses 1200 (1400), mööblitööstuses 8900 (10 000) inimest. Metsasektoris kokku ligi 27 000 inimest ja koos mööblitööstusega 35 700.
Kui juurde arvestada ka kaudselt hõivatuid, töötab metsa või puiduga seotud inimesi Eestis kokku ligi 10% kõikidest hõivatutest. Erakorralised olud metsas mõjutavad seega mitte ainult neid, kes seal masinaroolis.
Tihumeeter toidab kümnendikku hõivatutest
Metsas töötajate väiksemad töömahud kajastuvad mitte üksnes palgasaajate rahakotis, vaid ka metsasektorist riigikassasse laekuvate maksude summas – see on raha, mis riigieelarve eraldistega jagatakse ringi kultuurile, sotsiaalvaldkonda jne.
Viimatised uuringutulemused sektori maksude kohta on 2014. aastast. Otsesed ja kaudsed maksulaekumised metsandusest kokku olid siis ligikaudu 600 miljonit eurot ja moodustasid Eesti kogu maksulaekumistest 9%. Otseselt maksis metsasektor ligikaudu 200 miljonit eurot maksusid, ühe tihumeetri kohta üle 70 euro.
Pealkirjas esitatud küsimusele võiks vastata, et tihumeeter toidab Eestis otsesemalt või kaudsemalt kümnendikku tööga hõivatud inimestest. Juurde tuleks arvata ka nende töötajate pered ja paljud need inimesed, kes metsaomanikuna oma metsa majandavad ja on puiduturul osalised.
