Kadri-Aija Viik valutab südant metsameeste halvustamise pärast
04.04.2018
Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud MTÜ juht ja konsulent Kadri-Aija Viik on metsanduses aktiivselt tegev 1990ndatest aastastest. Ta leiab, et Eesti metsandus on väga heas seisus, kuid valutab südant viimastel aastatel tähelepanu keskmesse kerkinud metsameeste maine ja nende töö halvustamise pärast.
„Meie ühiskond on jõudnud sellisesse aega, kus esmakordselt on võimalik kõige ja kõigi kohta arvamust avaldada. Oma osa on siin kindlasti sellel, et kunagi varem pole Eestis nii hästi elatud kui täna. Kuna olen metsanduses töötanud aastast 1990 ning lisaks eelnevalt viis aastat õppimist, on mul kindlasti valusam vaadata 90ndate tegevusi metsas,“ räägib Viik, meenutades, et tollal saad omanikuks kergesti, kui omanik olla oli palju raskem. „Siis nägin metsas tegevusi, mis kuidagi minu teadmistega säästlikust metsamajandusest kokku ei läinud. Puidu töötlemise tehnoloogiadki olid teised! Metsas olid suured linttraktorid, pikkade tüvedega metsaveomasinad… .“
Aga seal, kus toona oli suur mudaväli, kasvab Viigi sõnul täna kena kuusik. „Loodusel on uskumatu taastumisvõime. Ükski siis raiutud lank ei ole jäänud tühjaks, vaid kõikjale on mets kasvanud. Nii on see olnud ja on meie kliimavöötmes ka edaspidi. Inimene saab metsa kiiremale uuendamisele vaid kaasa aidata. Täna on tublisti üle poole Eesti metsast sertifitseeritud, nii palju keskkonnanõudeid kui praegu, pole kunagi majandamise juures olnud,“ kiidab ta.
Viik ise elab Kikepera raba ja Soomaa lähistel ja ta nendib, et sealkandis pole metsa lõppemist kuskilt otsast näha: endiselt on selliseid metsaosasid, kuhu inimese jalg puutub üliharva. „Ja see on väga tore, et selliseid kohti on! Metsaelu suudab hävitada ainult inimene ja seda sageli mitte liigse majandamise, vaid looduse ümberkujundamise plaanidega. Kaitsealad, piirangud ning keelud on muutnud maal elavate inimeste elu pea võimatuks. Raske on aru saada, kuidas kunagisel mustikakohal mustikate korjamine täna ühtäkki loodust pöördumatult kahjustada võib? Enamasti on väärtused tekkinud ju inimese ja looduse koostoimimisena. Mida me kaitseksime, kui Eestis poleks seni metsamajandamist olnud? Kas siis oleks meil selliseid väärtuseid, mida hoida?“
Loe edasi Põllumajandus.ee lehelt.
