Metsa uuendamine
Pärast raiet või metsaosa hukkumist tuleb kasvama panna uus metsapõlv ehk mets uuendada. Metsa uuendamise võtteid on erinevaid:
- maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks
või looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks; - puuseemnete külvamine;
- puude istutamine;
- metsakultuuri hooldamine;
- loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil.
Metsaseaduse järgi peab metsaomanik rakendama metsa uuendamise võtteid vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates, mets peab olema uuenenud 5 aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates.
Mets loetakse uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti, kasvab ülepinnaliselt metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raidmetega tugevdatud kokkuveoteedel.
Kinnisasja võõrandamise korral läheb hukkunud metsaosa või raiesmiku uuendamise kohustus üle kinnisasja uuele omanikule, kusjuures uuendamistähtaegu arvutatakse kinnisasjal asuva metsaosa hukkumisest või metsa raiest arvates.
Metsa uuendamist planeerides:
- vali kasvukohatüübile sobiv puuliik
- vali uuendamise viis (istutus või külv) kasvukohatüübist ja puuliigist lähtudes;
- metsakultuuri algtiheduse ja seadu valikul arvesta puuliiki, kasvukohatüüpi, uuendusmaterjali kvaliteeti ja loodusliku uuenduse olemasolu;
- selgita välja maapinna ettevalmistamise vajadus;
- arvesta hilisemat metsakultuuri hooldamise ja täiendamise vajadust;
- arvesta ka hilisemat noore metsa hooldamise vajadust.
Metsa uuendamine kultiveerimise teel (istutamine või külv) on mõistlik just paremates kasvukohtades. Muudel juhtudel võiks kasutada looduslikule uuendusele kaasaaitamist või jätta raiesmik looduslikule uuenemisele.
Erametsakeskusest on metsa uuendamiseks võimalik taotleda metsa uuendamise toetust.
Tihti küsitakse:
Metsa uuendamine on investeering tulevikuks, mille hind sõltub sellest, millega ja kuidas uuendada ning kui palju tööd ise teha või tellida. Rusikareegel aastal 2016 oli ligikaudu 750 €/hektar, mis hõlmas nii maapinna ettevalmistust, taimi kui istutamist.
Metsa uuendamiseks tuleb valida kasvukohatüübile vastav puuliik. Puuliigi valik peab sõltuma eelkõige maapinnast ja niiskustingimustest, samuti võimalike ulukikahjustuste tekkimisest. Lisaks võiks arvestada istutatava puuliigist saadava materjali tulevikuväärtusega.
Kvaliteetne taim on:
- roheliste okastega;
- selgelt väljakujunenud ladvakasvu ja terve tipupungaga;
- mehhaaniliste vigastusteta;
- sirge tüvekesega;
- niiske turbamättaga, ühekaupa turbamättas (suletud juurekavaga taim).
Kultiveerimismaterjali päritolu peab vastama Keskkonnaministri määruses kehtestatud nõuetele.
Puistute majandamise pikaajaline tulu sõltub eelkõige puidu hinnast. Majanduslikult on täna kõige tasuvam kasvatada kuuske, mändi ja kaske. Pikka aega on Eestis kõige kallim olnud kuusepuit, seega võib väita, et kuusikute majandamine on kõige tulusam. Samas on kõige kallima tihumeetrihinnaga sordimendiks kasepakk.
Loe lisainfot puidu hindade kohta SIIT.
Istutatud metsakultuuride ja noore hooldamise eesmärgiks on parandada nende valgus- ja toitetingimusi. Loe soovitusi noore metsa hooldamiseks trükisest Metsakultuuride ja noore metsa hooldamine SIIN.
Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.
Põhiliselt kasutatakse metsa istutamiseks labidaid või istutustorusid. Harvem on kasutusel kiillabidad ja maakirved. Taimede kandmiseks kasutatakse pangesid või spetsiaalseid taimevakkasid, mida on mugav keha külge kinnitada.
Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.
Kõige lihtsam on tellida taimed metsaühistust, kellel on üldjuhul lepingud suuremate tootjate ja vahendajatega. Istikud tuleb üldjuhul tellida vähemalt pool aastat ette, sest istutusperioodil ei pruugi vabal turul taimi olla.
Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.
Istutamist tasub eelistada:
• kuivadel muldadel, kus niiskustingimused seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks on ebasoodsad;
• viljakatel muldadel, kus lopsakas rohttaimestik ja tärkav võsa lämmatavad puutaimede tõusmed;
• külmakohrutusohtlikel muldadel (külmakohrutusohtlikel aladel väldi paljasjuursete taimede sügisest istutamist);
• erosioonile alluvatel muldadel.
Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.
Soovitatav on teha maapinna ettevalmistus, mis annab eelise paremale uuendusele. Kõige tavalisem on maapinna ettevalmistamine mehhaaniliselt ketasadraga, kuid lappe või ribasid võib ka käsitsi kaevata.
Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.
Mets kasvab väga edukalt ka ilma inimese sekkumiseta. Ainult, et siis kasvab mets nii nagu kliima, ilm ja muud tegurid seda mõjutavad. Kui metsaomaniku soov on oma metsast puidutulu saada, ei anna metsa hooleta jätmine kindlasti majanduslikult parimat tulemust.
Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.
Loe lisaks:
