Suur ülevaade metsast ja metsandusest
19.07.2018
Delfi tegi suure ülevaate metsast ja metsandusest.
Metsast mõtlema hakates peab kõigepealt valima poole: teema justkui polariseeruks “puukallistajate” ja “harvesterimeeste” vahele. Et kui poolt ei vali, siis ei saa sind tõsiselt võtta ei metsakaitsjad ega saemehed. Oma loos jättis Delfi poole valimata – mets on meile kõigile kallis ning see, mis metsaga juhtub, puudutab kõiki.
Teemal “Kas Eesti raiutakse metsi liiga palju?” oli neil esimene plaan teha lugu juba kolm aastat tagasi. Vahepeal on teema ainult hoogu juurde saanud. Internetti on postitatud sadu lageraie pilte, sest inimesed on löödud, kui neile tuttav metsatükk maha võetakse. Sotsiaalmeedia kogukondades elatakse metsaraiumise teemale üha rohkem kaasa ja nii mõnigi kitsaskoht jõuab otsustajate lauale. Ka EV 100 aastapäevaetenduses oli sünge stseen prožektorivalguses lageraiet tegevat harvesterist.
Selleks, et tunnetada, mis seisus Eesti mets on, tuleb minna ajas pikk samm tagasi ning proovida mõista meie metsa lugu. Jah, kergem oleks rääkida vaid metsa arvele võtmise erinevast statistikast, numbrid on ju selged. Mõistmaks metsaga toimunud muutusi, tuleb vaadata kõiki tegureid – metsa on mõjutanud meie enda elulaad ja väärtused, ootused; kehtiva riigikorra eesmärgid, metsanduspoliitika.
Kui palju metsi meil on? Kas raiutakse liiga palju? Miks on just praegusel kümnendil paljud metsad raieküpsed? Mida puiduga tehakse? Milline on see paljukirutud Exceli tabel, mille järgi Riigi Metsamajandamise Keskus (RMK) metsa majandab? Kas lageraie on metsa surm? Mida toob tulevik, kui palju me täna ette teame? Delfi kirjutab, et oleks ülimalt naiivne mõelda, et selle looga õnnestub kogu tõde ühte kohta koguda, aga nad proovivad siiski luua terviku. Kus sõnast ja faktidest jääb väheseks, joonistasid nad teema lahti muul moel.
