Maavarasid kaevandati 2017. aastal keskmisest veidi rohkem

27.07.2018

Maa-ameti teatel kaevandati maavarasid 2017. aastal veidi rohkem kui eelneval viiel aastal keskmiselt. Enim kaevandatakse põlevkivi, liiva, kruusa, lubjakivi ja dolokivi.

2017. aasta Eesti maavarade koondbilanss võtab kokku maardlate ja mäeeraldiste varu seisu aruandeaasta alguses ja lõpus ning varu muutused aasta jooksul. Koondbilansi alusel kaevandatakse jätkuvalt enim põlevkivi, liiva, kruusa, lubjakivi ja dolokivi. Nii põlevkivi kui ka ehitusmaavarasid kaevandati 2017. aastal pisut rohkem kui eelnenud viiel aastal.

2017. aasta 31. detsembri seisuga oli keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võetud 917 maardlat. Kehtivaid maavara kaevandamise lube oli 682. Kõige enam kaevandati 2017. aastal põlevkivi (ligikaudu 15,6 miljonit tonni ilma kadusid arvestamata), liiva ja kruusa (kokku ligikaudu 6,3 miljonit kuupmeetrit), lubjakivi ja dolokivi (kokku ligikaudu 3,3 miljonit kuupmeetrit) ning turvast (ligikaudu 0,7 miljonit tonni). Väiksemas koguses kaevandati ka savi, järvemuda ja meremuda.

Võrreldes eelnenud viiel aastal kaevandatud keskmiste kogustega kasvas 2017. aastal põlevkivi (8%), tsemendilubjakivi (5%), tehnoloogilise lubjakivi (36%), ehituslubjakivi (19%), tehnoloogilise dolokivi (15%), ehitusdolokivi (44%), täitedolokivi (79%), ehituskruusa (3%), tehnoloogilise liiva (9%), täiteliiva (60%), ehitusliiva (14%), meremuda (15%) ja raviotstarbelise järvemuda (187%) kaevandamine. Sama perioodiga võrreldes vähenes 2017. aastal viimistlusdolokivi (42%), tsemendisavi (27%), keraamilise savi (37%), täitekruusa (36%) ja turba (8%) kaevandamine.

Peamiselt aianduses kasutusel oleva vähelagunenud turba kaevandatud kogus oli keskmisel tasemel, kuid küttematerjalina kasutatavat hästilagunenud turvast kaevandati varasemast vähem.