Naisküttide arv on Eestis tõusutrendis
01.08.2018
Trend peegeldab arengut, mis olemas mujalgi maailmas, kirjutas Eesti Jahimeeste Seltsi toimetaja Andra Hamburg õppelehes Sinu Mets nr 51.
«Naisküttide arv on Eestis kahe aastaga tõusnud üle kümne protsendi, mis on nii jahinduses kui ka ühiskonnas vägagi tervitatav tendents,» kommenteeris Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts. «Viimasel ajal on iga noorjahimehekursusega liitunud vähemalt üks jahinaine, mis on positiivne trend nii siin kui ka mujal maailmas.»
Võrreldes 2015. aastaga on naisküttide arv tõusnud 14,4%. 2015. aastal oli naiskütte kokku 333 ja möödunud aasta lõpu seisuga tõusis see arv juba 381ni. Naisküttide vanus jääb valdavalt vahemikku 26‒40 eluaastat. Kõige nooremad jahti pidavad naised on 16aastased ja vanimad 75aastased. Naiskütid moodustavad jahimeeste koguarvust (2017. aasta lõpus 15 499) 2,45%.
«Kuigi naisi on igal elualal alati olnud, annab naisküttide kasvutrend aimu sellest, et nad on rohkem julgenud end mõnevõrra mehisesse, ent loodushoidlikule elualale pühendada ja ulukeid majandada,» kommenteeris Eesti naisküttide seltsi tegevjuht Triin Roostfeldt. «Tavaliselt on naised ka need, kes on näidanud eeskujulikku ja kohusetundlikku joont, mida on jahinduses alati tarvis.» Samas levib naisküttide populaarsus ka mujal. Lätis on kokku ligikaudu 21 000 jahimeest, kellest 1/3 on jahilaskurid ning ülejäänud 2/3 moodustavad jahimehed.
Naiskütte on kokku 780 ja nad moodustavad kõikidest jahimeestest kokku 3,7%. Kuna Lätis on jahimehi Eestiga võrreldes üle 5000 rohkem, on ka jahinaiste osakaal veidi suurem. Läti naisküttide seltsi eestvedaja Linda Dombrovska sõnul on neil samuti viimaste aastate jooksul naisküttide arvu kasvutrendi näha.
Samal ajal kui jahindus on naiste seas populaarsemaks muutunud, on jahimeeste koguarv Eestis mõnevõrra langenud: möödunud aasta lõpu seisuga 15 499, 2015. aastal 15 824 jahimeest. See on toimunud meeste arvelt: 2015 oli peale 333 naisküti 15 491 meeskütti ja 2017 lõpus 381 naisküti kõrval 15 118 meeskütti.
Võrreldes 2015. aastaga mullu jahimeeste (meesküttide) keskmine vanus tõusis. Kui 2015. aastal oli meeste keskmine vanus vahemikus 41‒55 aastat, siis nüüd moodustavad enamiku 41‒60aastased mehed. Samal ajal kui vanim naiskütt on 75aastane, on meeste vanim vanusegrupp 91aastased ja vanemad.
Eesti jahimeeste selts korraldab jahinduse tutvustamiseks ja propageerimiseks igal aastal koolitusi, loenguid ja noorjahimeeste kursusi. Jahihariduslikku tegevust planeeritakse tavaliselt aasta teema raames. 2018. aasta on pühendatud teemale «Jahindus on looduskaitse». Kel jahinduse vastu huvi, saab alati EJSi või kohaliku jahiseltsi poole pöörduda. Samuti on huvilised alati oodatud metsa jahile kaasa tulema.
