Toftan kasutab saeveskis ära 90 protsenti kasvavast puust
14.09.2018
Võrumaal asuv AS Toftan on üks Eesti suuremaid . Ajakirjanik kohtub Toftani juhi Martin Arulaga väravas. Tema huvi Toftani vastu on seotud eelkõige paar aastat tagasi käivitatud ja 32 miljonit eurot maksnud peenpalgiveskiga (Toftan 2). Kuidas investeering ennast ära tasub, kui lihtne on vajalikku materjali kätte saada ja kas peenpalgi töötlemise kasvav võimekus mõjutab ka Eesti .
Martin Arula möönab, et peenpalgiveski käivitamise mõte tekkis osalt ka seepärast, et jämedat materjali oli järjest raskem kätte saada: « võime tarbida okaspuupalki on pidevalt kasvanud. Kui sul veski seisab 2–3 päeva materjali puuduse tõttu, siis esimene kord ajad selle vihmase ilma ja pehme maa süüks. Aga kui see asi hakkab korduma, siis otsid uusi lahendusi.» Peenpalgiveski idee on lühidalt öeldes selles, et saematerjaliks lõigatakse kolme meetri pikkune ja vähemalt kaheksa sentimeetri jämedune ümarmaterjal. Ehk siis selline materjal, mida seni oleme pidanud paberipuuks. Arula räägib, et niimoodi kasutavad nad ära 90 protsenti kasvavast puust (männil veidi rohkem ja kuusel veidi vähem) ning paberipuuks ja kütteks jääb üle ainult kümnendik.
Martin Arula ütleb, et Tofanist ei lähe prügimäele mitte midagi. Isegi see puupraht, mis reka pealt maha pühitakse, kasutatakse ära.
Kogu protsess peenpalgiveskis – ümarmaterjali sortimine, koorimine, saematerjaliks lõikamine, saematerjali sortimine, kuivatamine – toimub arvutite juhtimisel ja tohutu kiirusega. Ükshaaval skannitakse iga palk üle, tehakse temast 3D-kujutis, arvuti otsustab, mispidi on palk kõige kasulikum sae ette sättida, nii et materjali võimalikult rohkem kätte saada. Ühe palgi pööramiseks on aega 0,3 sekundit. Saed on suutelised lõikama laudu ka kõverast palgist ja kõverjoont mööda, need lauad painutatakse pärast kuivatis sirgsa
Arula põhimure on materjali kättesaadavus, käib halastamatu konkurents. Toftan 2 võiks töötada kahes vahetuses, aga töötab ühes ja sellel ühelgi tuleb aeg-ajalt ette puhkepäevi: «Võib juhtuda, et kolmapäeval peame üheks-kaheks päevaks palgipuudusel mõlemad tööstused seiskama.» Kui algse plaani järgi pidanuks peenpalgiveski investeering end tasa teenima alla kümne aastaga, siis praegu enam asi nii roosiline ei paista. Plaanid tehti ajal, kui paberipuu oli küttepuust ainult veidi kallim.
