Risto Sepp: miks viiakse prügi metsa?
01.10.2018
Staažikas metsamees ja RMK Valgamaa metsaülem Risto Sepp teeb arvutuste abil selgeks, et kola loodusesse sokutamine ei tasu ennast ära. Jäätmejaamas saab sellest lahti lihtsalt, ausalt ja ehk mõnelegi üllatavalt väikse summa eest.
Eesti on eeskujuks oma prügikoristusega «Teeme ära!», mis viinud lausa maailmakoristuseni. Eestis on elu hea, sest meil on siin keskmiselt üks auto kahe inimese kohta, saame endale lubada puhkust soojal maal, suudame toota ligi 400 kilogrammi jäätmeid aastas inimese kohta ning kaitsta metsa arvuti tagant tõusmata.
Oleme tänavu koristanud Valgamaa ligi seitsme elaniku aastase prügi koguse: 2800 kilogrammi. Miks nii palju? Miks on jäätmed metsas?
Lugesin Valga valla jäätmehoolduseeskirja, kus kirjeldatakse jäätmete kogumist ja sortimist. Elanikud peavad olema liitunud korraldatud prügiveoga, asulates on mitut värvi konteinerid ja igas vallas jäätmejaam. Paberil on kõik ilus, aga metsas ei lähe mööda nädalat, vahel ka päevagi, enne kui uus rämpsusaadetis silma hakkab.
Teen lühiülevaate peamistest jäätmetest, mida oleme koristanud ja mille tee oleks võinud viia prügilasse, mitte metsa.
Näiteks biolagunevad jäätmed võib ju kompostida oma krundil, aga miks seda ei tehta? Metsa on toodud hulganisti õunu ja riisutud lehti. See ju iseenesest polekski probleem, kui need poleks visatud metsa alla koos kilepakendiga. Valga valla jäätmejaamas on biojäätmete hind 120 eurot tonni kohta ehk 12 senti kilogrammi eest. Niisiis pidanuks selle metsast leitud 48 kilogrammi eest tasuma jäätmejaamas kokku 5 eurot ja 76 senti.
Keskmine ehitusprahi koristatud kogus loodusest on 100 kilogrammi. Jäätmejaamas, kus hind on 96 eurot tonni kohta, oleks see maksnud 9,6 eurot.
Ka eterniiti oleme metsast koristanud keskmiselt 100 kilogrammi. Sellest vabanemiseks jäätmejaamas tulnuks tasuda kokku 12 eurot.
Koduelektroonika, rehvid ja nii mõndagi muud saab jäätmejaamas lausa tasuta ära anda. Samas nende transtport näiteks 10 kilomeetri kaugusele metsa ja sõit tagasi läheb maksma umbes kuus eurot.
Metsa alt leiame pahatihti ka vanu riideid, keskmiselt on ärakoristatud kogus 50 kilogrammi. Jäätmejaamas oleks nendest lahtisaamise eest pidanud maksma kokku 5,5 eurot, sest hind on vaid 11 senti kilogrammi kohta.
Koduelektroonika, rehvid ja nii mõndagi muud aga saab jäätmejaamas lausa tasuta ära anda. Samas nende transport näiteks 10 kilomeetri kaugusele metsa ja sõit tagasi läheb maksma umbes kuus eurot, kui arvestada 30 senti bensiinikulu kilomeetri kohta. Kas oli siis prügi viimine loodusesse kokkuhoid? Arvutused näitavad, et see EI OLE kokkuhoid. Minu arvamust mööda ei pea kõike rahasse arvestama, aga võrdlus on kohane.
