Ühiseks metsaostuks raha kogunud kodanikualgatused pole ühtki maatükki soetanud
08.10.2018
Kevadel ühiseks metsaostmiseks rahakogumist alustanud kodanikualgatused on tänaseks saanud kokku ligi 40 000 eurot. Olemasoleva metsa säilitamise asemel plaanitakse esialgu kulutada raha maa soetamisele ja uute puude istutamisele.
Märtsikuus loodud mittetulundusühing Kogukonna Metsad seadis endale eesmärgiks osta ära Eesti mesinike liidu juhi Rea Rausi kodutalu lähedal olev metsatukk. Nimelt soovis metsa praegune omanik teha maal , mis Rausile ei meeldinud ning mittetulundusühing hakkas raha koguma. MTÜ üks asutajaid Ave Angerjas ütles, et seni on annetustena kogutud umbes 24 000 eurot. sellest siiski ei piisa, kuna metsa tegelik väärtus on üle 80 000 euro.
“Kokkulepe on selline, et nad jätavad alles võimalikult palju puid, et oleks võimalik mingilgi moel seda looduskeskkonda seal taastada. Ühesõnaga maantee peale välja seda ei tehta,” rääkis Angerjas.
See tähendab, et algselt plaanitud viie hektari küpse metsa asemel plaanib mittetulundusühing soetada metsa all olnud maa ja need puud, mis tänane omanik alles jätab. Mahavõetud okaspuude asemele soovib ühing istutada tammed.
“Meil on kokkulepe ühe tammeistikute kasvatajaga, et kui seal metsas lõpetab, siis tema käest ostame tammeistikuid ja püüame taastada seda metsa laialehise metsana.”
Angerjase sõnul plaanib ka ühing metsa edasi majandada, lihtsalt seal ei tehta. Pikemas plaanis võiks ühingust kasvada välja ennast ise majandav ettevõtmine, mis kokku ka mujal eestis.
“Plaanime hakata tegelema näiteks loodusturimiga, teha sellest võib-olla tulevikus bränd, mis toodaks metsast väärindatud saadusi. On nad siis mingisugused käsitööasjad või hoidised, et panna see mets edaspidi teistmoodi meid teenima,” rääkis Angerjas.
Sihtasutusel Koosloodus on pisut teine plaan, kuid sarnane eesmärk. Ka nemad alustasid tegevust kevadel ning on annetustena kogunud pisut alla 20 000 euro. Kooslooduse juhatuse liige Jüri Kaljundi ütles, et tänaseks on sihtasutus paigaldanud sadu pesakaste. Tulevaks kevadeks otsib sihtasutus maad, kuhu võiks istutada päris uue metsa. Ka nemad sooviks luua laialehise segametsa.
“Me koordineerime suhteliselt palju Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlastega, metsainimestega, maastikuarhitektidega, et kuidas luua eelkõige selliseid näidismetsasid, et tulevikus ka saaks mõelda, et võib-olla ta ei teegi majandusmetsa, vaid teeb teebki ilusat erinevate laialehiste segametsade metsa,” selgitas Kaljundi.
Ta lisas, et Kooslooduse plaan on ise metsas tegutseda ainult alguses, kuni istutatud puud on kindlalt kasvama läinud. Edaspidise jätaks nad looduse hooleks.
“Me vaatame küll selleks maa ostmist, aga samas, kui näiteks oleks ka mõne kohaliku valla maa või mõne eraomaniku maa, kes teab kindlasti, et 100-200 aastat ta suudaks garanteerida, et sealt midagi maha ei võeta, siis meie tegelikult ei taha, et see maa oleks meie oma. See pole meie jaoks tähtis. Me tahaks pigem selle istutustöö ja selle haldustöö ära teha ja seda inimestele ette näidata, et teised saaks seda vaatamas käia.”
Aga kuidas kindlustada, et annetustega kogutud raha lõpuks ikkagi kellegi ärihuve ei hakka täitma, ehk mis saab sihtasutuse varast juhul, kui sihtasutus laiali läheb?
“Varad antaks siis põhikirja järgi üle mõnele teisele looduskaitsega tegelevale MTÜle või sihtasutusele,” sõnas Kaljundi.
