Kuna olemasoleva metsa ressursist statistika varal saadav ülevaade on raiemahtude määramise üks aluseid, sõltub Allan Simsi tööst ka raieintensiivsus Eesti metsades.
Kas teie ametiülesannete hulka kuulub ka praeguste raiemahtude õigustamine, põhjendamine ja heakskiitmine?
Meie ülesandeks on peamiselt statistilise metsainventuuri (SMI) andmetest aruannete koostamine. Samuti SMI arvutusmetoodika analüüs ja edasiarendamine. Meie ülesanne ei ole teha poliitikat. Meie käest küsib ministeerium andmed ja poliitika tegemine on ministeeriumi ülesanne.
Meil on aastaid, kui mitte aastakümneid, õigustatud metsas toimuvat ja raiemahte juurdekasvu arvudega. Et juurdekasv on suurem kui see, mis tegelikult raiutakse. Kui keskkonnaagentuur esitles meile kevadel möödunud aasta SMI andmeid ja eksperdihinnanguid, siis toodi avalikkuse ette arvud: metsa kasvab juurde 16 miljonit tihumeetrit aastas, aga raiutakse 11 miljonit. Kas need arvud on omavahel võrreldavad?
Need on lihtsalt arvud selle kohta, mis eelmisel aastal metsas toimus. Metsamajanduse planeerimisel ei ole juurdekasvu ennast peetud väga oluliseks. Pigem on peetud oluliseks seda, kui palju on meil küpseid ja valmivaid metsi, ning selle alusel on pandud paika lähikümnendite võimalik raiemaht. Aga juurdekasvu on lihtsalt rahvale hea näidata, et meil siiski metsade tagavara suureneb. Sellest aspektist on need arvud omavahel võrreldavad, et me siiski raiume vähem, kui meil juurde kasvab.
