Professor: puit aitab fossilkütuseid asendada, kuid energianälga ei kustuta
22.10.2018
Eelmisel nädalal käis ETV hommikusaates Terevisioon külas Tallinna Tehnikaülikooli puidutehnoloogia labori juhataja Jaan Kers, kes selgitas puidu kasutamisvõimalusi kliimamuutustega võitlemisel.
Viimase ÜRO kliimaraporti soovituste kohaselt tuleb fossiilkütuste kasutamine lõpetada nende kasutamine kliimamuutuste pehmendamiseks juba õige pea. Kersi sõnul saab targa majandamise korral ammutada suure osa tarvilikust toorainest metsast.
“Puit on tulevikumaterjalina kindlasti üks pääseteid. Me saame süsinikku salvestada puidu sisse ja puittoodetesse ning puitu saab ka taaskasutada,” märkis Kers saates “Terevisioon. Lihtsa näitena saab muuta vanad palgid stiilseks vanamööbliks. Kui enam midagi üle ei jää, saab kasutada puidujäätmeid energia tootmiseks. Sellega läheb ringlusse süsinik, mis kunagi puude poolt õhust võetud.
Ent ära ei tohi unustada ka inimeste tarbimisharjumusi. “Nagu poes käies näeme, pakendeid on väga palju. Kui suudame neid asendada keemiliste tselluloosist tehtud pakenditega, siis me juba kindlasti vähendame süsinikujalajälge. Tekstiilis ja rõivastes võiks kasutada rohkem looduslikke kiude – polüesterkiudude asendamine on tulevikus kindlasti üks võtmeteemasid,” loetles professor.
Laiemate muutuste esile kutsumiseks on aga oluline selliste toodete hind. Küsimus on selles, kas tarbijad on valmis maksma keskkonnasõbralikemate toodete eest 5–15 protsenti rohkem. “Ma usun, et globaalselt on ka inimeste mõtlemine muutunud,” kinnitas Kers.
Kas aga nafta puiduga asendamine ei hakka ohustama elurikkust ja vii lageraieteni? Professor viitas, et Eesti mets on vanuseliselt väga ebaühtlane. Vananeva ja küpse metsa suur osakaal on tingitud osaliselt pärast II maailmasõda sööti jäänud põldudele kasvanud isetekkelistest metsadest.
“Ajas metsa süsinikusidumise võime langeb ja selle parandamiseks ning taastada tulekski kasutada küps mets majanduslikult toodeteks ära ning istuda noor mets,” leidis Kers. Tema sõnul ületab puud seostava süsiniku hulk sellisel juhul mullast lenduva süsiniku hulka kümnekonnaga aastaga.
