Kodumaisel puidul läheb ehitusse jõudmisega veel aega

12.11.2018

Kingsepal on katkised kingad ja saemees elab ilmselt paneelmajas, sest hoolimata tugevast metsa- ja puidusektorist jääb puidu kasutamine Eesti ehituses kogumahust mõne protsendi ulatusse.

Iseenesest on puitmajade rajamine sarnase probleemi ees kõigis Euroopa riikides, kuid suuremates linnades kasvab maht kiiremini. Metsa- ja puidutööstuse liidu juhi Henrik Välja sõnul on n-ö megatrende selle taga mitu.

“Puit oli ehitusmaterjalina jäänud tagaplaanile, sest ta ei võimaldanud lahendada selliseid sildeid või selliseid insenertehnilisi ülesandeid nagu kasvava hoonemahuga majades ja kasvavates linnades oli vaja. Nüüd on tehnoloogia areng aga puidu uuesti insenerilahenduste poolest konkurentsivõimeliseks teinud,” rääkis ta.

Lisaks tehnilistele omadustele pakub puidu kasutamine teisigi eeliseid: püstitusaeg on kiire, eriti tehases toodetud elementide puhul, ehitusprotsess pole nii mürarikas ning see võib just suurlinnades osutuda isegi väga oluliseks.

Soome puidutööstushiiu Metsä Woodi asepresident Mikko Saavalainen peab puitmaterjali isegi hinna poolest konkurentsivõimeliseks. “Puidu kasutamine teeb ehitamise kiiremaks ja aeg on raha. Elemendid tehakse valmis tehases ja pannakse platsil kokku nagu klotsid. Kui ehitusaeg tuleb aasta asemel pool aastat, siis see on oluline kokkuhoid,” rääkis Saavalainen.

Ajasäästust hoolimata kallis

Kuigi tegemist on säästu pakkuva materjaliga, on selle kasutusala seni jäänud ahtaks. Välja sõnul võiks Eestis puidu kasutamise ehitusmaht kasvada mõnelt protsendilt vähemalt kümnele. Selle aeglust selgitab aga seesama tehnoloogia uudsus.

Esiteks on aastakümneid arendatud betooni- ja terasepõhine ehitus kogu ehitusprotsessi üle võtnud: eelarvestajad teavad arvestada terase ja betooni kuluga, inseneridel on tüüplahendused ja standardid varnast võtta ja teadmatust võimalike riskide suhtes on oluliselt vähem kui vähemkasutatud puitmaterjalide puhul.

Merko Eesti juhatuse esimehe Keit Paali sõnul on Eestis võimalik puidul konkureerida teiste materjalidega ainult eramajade ehitusel. “Suuremate majade puhul läheb ehitusmaksumus kallimaks seoses keerulisemate sõlmelahenduste ja karmimate tuleohutusnõuete täitmisega,” ütles ta.
Konstruktsioonide kõrge hinna tõi esile ka Nordeconi juhatuse liige Ando Voogma.

“Aga ka puidu väiksem tulepüsivus võrreldes raudbetoonkonstruktsioonidega ning kõrgemate hoonete puhul puidu väiksem painde- ja survetugevus,” ütles ta.

Teine küsimus on, kas lõppklient soovib ikka puidust maja. “Eesti inimesed kipuvad kolme põrsakese muinasjutu mõjul, lihtsalt emotsiooni baasil, eelistama kivist või betoonist maju,” tõdes Merko Põhjamaade äriarendusjuht Andres Madalik.

Loe edasi Äripäevast.