Puiduturul valitsevad müüjad, hinnad kümnendi parimad

20.11.2018

Aasta kolmandas kvartalis pole ilmastik metsavarumisele takistusi ette veeretanud, kuid vaatamata sellele ületab puiduturul jätkuvalt nõudlus pakkumist. Kokkuvõtlikult võib ütelda, et valitseb müüjate turg, kus ostjatele on võimalik esitada suuremaid nõudmisi ka raiekvaliteedi osas, rääkimata hinnast. Tutvu kolmanda kvartali puiduhindadega SIIN.

Erametsa hinnastatistika järgi tõusid 2018. aasta kolmandas kvartalis okaspuupalkide hinnad ca üks protsent, kuid aastataguse ajaga võrreldes on okaspuupalkide hinnad kasvanud üle 10%. Kolmanda kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel männipalgil 80,93 €/tm, männipeenpalgil 77,95 €/tm, kuusepalgil 79,80 €/tm ja kuusepeenpalgil 77,24 €/tm.

Lehtpuu jämesortimentide hinnatrendid on kolmanda kvartali lõpus väga erinevad. Kasepakk on kallinenud 4,3%, kasepalk 0,7%, haavapalgi hind pole muutunud ning lepapalk on 2,7% odavnenud. 2017. aasta septembriga võrreldes on kasepakk kallinenud 30,7%, kasepalk 23,1%, lepapalk 22,4%, ja haavapalk 19,4%. 2018. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel kasepakul 121,17 €/tm, kasepalgil 74,61 €/tm, haavapalgil 43 €/tm ja lepapalgil 38,57 €/tm.

Paberipuiduturul on kasvanud veel ainult okaspuupuidu hind (5%) ning püstitanud sellega uue erametsa hinnastatistika rekordi. Lehtpuupuidu hind on möödunud kvartaliga langenud. Seisuga september 2018 maksis tihumeeter männipaberipuitu 64,34 eurot, kuusepaberipuitu 64,40 eurot, kasepaberipuitu 54,88 eurot ja haavapaberipuitu 38,90 eurot.

Küttepuiduturul on jätkunud mõõdukas kuid pidev hinnakasv ja nii juba 2017. aasta algusest peale. Veebruaris ületas hind 30 euro piiri, mais 31 euro piiri ja jõudis kolmandaks kvartaliks tasemele 31,71 eurot. See on taas uus hinnarekord. Aastaga on hind kasvanud 31,1% ja viimase 21 kuuga (2017. a algusest) 55,5%.

Varumiskulud tuleb maha arvutada

Erametsa hinnastatistika tugineb lõpplaohindadel. Kui metsaomanik soovib välja arvutada kännuraha (kasvava metsa müügi hinda), siis tuleks lõpplaohinnast maha lahutada puidu varumiskulud (raiumine ja kokkuvedu) ning autotransport lõpplattu (tarbija juurde) ehk väljaveokulud. Varumiskulud sõltuvad paljudest aspektidest nagu näiteks: raielangist, raieviisist, valitud tehnoloogiast, asukohast metsatee suhtes jne. Seega on iga langi varumiskulud erinevad.

Varumis- ja transpordikulu määramiseks on kasutatud nii metsaühistute kui ka ekspertarvamusi. Nii võib praegu hinnata varumiskulude suuruseks keskmiste raielankide korral 14,5-17 €/tm, millele tuleks lisada transpordikulu 8-8,5 €/tm.

Keskmist “kännuraha” (kulud maha arvutatud) erinevate sortimentide kohta näeb järgnevast tabelist:

Metsaomanikule kümnendi parim turusituatsioon

Majandusel läheb jätkuvalt hästi ja puiduhinnad on head. Paljude sortide lõikes on hinnad jõudnud kas oma rekordtaseme lähedale või ongi läbi aegade kõrgemad. See on on viinud selleni, et ettevõtete kasumid on vähenenud isegi siis, kui on suudetud väljamüüdava toodangu hinda tõsta. Lisakoormust ettevõtetele on andnud tööjõupuudus, kasvav palgasurve ning kõrge kütusehind.

Arusaadavalt nii kõrged puiduhinnad lõputult kesta ei saa ning esimesena võib hinnakorrektsiooni oodata paberipuidule. Kuidas reageerib puiduturg Euroopas küllaltki suurtele metsakahjustustele, on praegu keeruline hinnata. Kindlasti suurendab see ajutiselt teatud regioonides suuremat pakkumist kütte- ja paberipuidu ning madalamakvaliteedilise palgi osas. Juhul kui majanduses suuri vapustusi ei tule ja tormid jätavad meie metsad puutumata võiks eeldada, et suurt hinnalangust palkide ja küttepuidu osas ei tule. Oleme metsaomaniku jaoks jätkuvalt viimase kümnendi parimas turusituatsioonis ja arukas oleks seda kasutada.

Loe OÜ Tark Mets poolt koostatud III kvartali puiduhinna statistikat SIIT.