Eerik Philips: tõelise mitmekesisuse huvides peab meil olema igas vanuses metsa
28.03.2019
Pärnumaa metsaomanik ja pikaaegne kohaliku metsaseltsi juhatuse liige Eerik Philips ütleb oma kenas 90aastases männikus käies, et nii vaeselt tema pere nüüd ka ei ela, et peaks metsa kohe raieküpseks saades maha võtma. Philips usub, et Eesti metsaomanikud vaatavad kõik oma otsustes tulevikku ja arulagedalt metsi maha ei võta, kirjutab Maaleht.
Tema perel on Pärnumaal Audru kandis kokku 45 hektarit metsa, mis kõik paikneb neljal katastriüksusel kodumajast viie kilomeetri raadiuses.
Majandada püüab ta oma metsa säästlikult. Lageraieid teeb, aga mitte üleliia. Suuri puid jätab lankidele kasvama kaugelt rohkem, kui seadus nõuab või tavaliselt jäetakse. Enamiku töid teeb ta koos poeg Jaanusega kahekesi ära. Ka maaomand on jagatud kõigi pereliikmete peale.
Philipsite talu ümbritsevad laiad põllumaad, kus kunagi kolhoosi ajal karjatati lehmi, nüüd on kohalikud põllumehed osa neist väljadest üles harinud. Paljud kunagised karjamaad on ka metsa all, kas siis ise metsastunud või on mõni maaomanik need juba ka ametlikult metsamaana arvele võtnud.
Eerik viskab nalja 2017. aasta lõpus läbi viidud haldusreformi üle – ta on ju päris linnast paari- kümne kilomeetri kaugusel, aga ometi praeguse Pärnu linna haldusterritooriumil. Nimelt tegi ta järelepärimise maaeluministeeriumisse, et kuidas hakkab edaspidi olema maaelu arengukava toetustega – need on ju ette nähtud siiski maaelu edendamiseks. Vastus tuli mehe enda sõnul huvitav.
Kuni praeguse perioodi lõpuni 2020. aastal toetusi makstakse, kuna halduspiiride muudatus tuli juba käimasoleva finantseerimisaja jooksul. Järgmise perioodi ajal aga pidavat MAKi toetusi makstama ainult kuni 4000 elanikuga väikelinnades ja maapiirkondades. Seega Pärnu linn koos oma laia “asumaaga”, kus kokku elab üle 50 000 inimese, jääb praeguste plaanide kohaselt maaelu arengu toetustest ilma.
“See on absurdne, aga on oht toetustest ilma jääda, kuigi elad keset metsi,” nendib Philips.
Loe edasi Maalehest.
