Eesti puidust tooteid kasutatakse Skandinaaviast Austraaliani

ecobirch, puidutööstus, puit

Mullu ületas Eesti puidu ja puittoodete eksport juba teist aastat järjest 2 miljardi euro piiri. Kui ehitised viiakse Skandinaavia riikidesse ja Kesk-Euroopasse, siis saematerjal rändab suuresti maakera kuklapoolele Austraaliasse, kirjutab Maa Elu.

„Valdavalt on nii, et mida keerulisem toode, seda lähemale läheb,” ütleb Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja ja selgitab, miks siinset saematerjali suures mahus Aasia riikidesse eksportida õnnestub.

Nimelt tuuakse Aasiast palju kaupa Euroopasse ja et merekonteinerid tagasi tühjana ei läheks, ongi võimalik mõistliku hinna eest saematerjali sinna transportida. „Konteineri hind Aasiasse ja transport Kesk-Euroopasse on samas suurusjärgus,” kinnitab Välja.

Enim viivad meie ettevõtted riigist välja puidust kokkupandavaid ehitisi, saematerjali, ehitusdetaile ja puitmööblit. Selline osakaal on viimastel aastatel stabiilsena püsinud.

„Vahetuvad küll kohad esiviisikus, aga suurema vääringuga tooted püsivad eesotsas, seejärel tuleb ümarpuit ja muud tooted: pelletid, vineer,” nimetab Välja. „Kindlasti võiks vähem eksportida ümarpuitu ja seda rohkem Eestis kohapeal väärindada.”

Lisaks puitmajade ekspordi kasvule mõjuski mullu ekspordile soodsalt ümarpuidu hinnatõus – väljaveetud ümarpuidu kogus ei tõusnud, küll aga selle eest laekunud raha. Ümarpuit ehk valdavalt paberipuu läheb siit Skandinaavia tselluloositehastesse.

Välja räägib, et Eesti puidutööstus on praeguseks jõudnud seisu, kus hädavajalik oleks tegeleda puidu keemilise väärindamise väljaarendamisega. Puidu mehaanilises töötluses on meil seis üsna hea, aga siin on arenguvõimalus märksa väiksem, kui oleks keemilises väärindamises. „Puidu keemiline väärindamine on praegu maailmas tugev suund, Soomes investeeritakse selle valdkonna teadusarendusesse suuri summasid,” lausub ta.

Välja sõnul võimaldab moodne tehnoloogia puidust valmistada palju sellist, mida on seni tehtud taastumatutest loodusvaradest: pakendeid, riideid, maju, autosid, päikesepaneele, kosmeetikatooteid ja isegi arvutiekraane.

Loe pikemalt Maa Elust.

0Shares