Kask lohutab, puhastab ja ravitseb

28.03.2019

Kasemahl jookseb ning tuppa toodud okstel avanevad esimesed lehed. Kask on olnud eestlaste poolt armastatud puu, mida kasutatud nii aia või kodu kaunistamiseks kui ka keha turgutamiseks. Kase poolt pakutavate erinevate hüvede kohta kirjutab Maa Elu.

Kask oli esimene puu, mis pärast mandrijää taganemist meie alasid asustas. Eesti metsade pindalast moodustasid kaasikud veel kümmekond aastat tagasi ligi 30 protsenti. Meil kasvavad peamiselt arukask ja sookask, aegu tagasi ka maarjakased, mis paraku kalli hinna tõttu maha raiuti. Nüüd rajatakse äri eesmärgil nende istandusi uuesti. Suurimad kased võivad kasvada üle 25 meetri kõrgeks, tüve ümbermõõt on aga kuni 3,5–4 meetrit.

Kaski on istutatud koduväravasse ja maja juurde, kaseoksi on toodud tuppa suvistepühadeks ja jaanipäevaks. Kaseokstega ehiti väravaid, uksi, voodipeatsit ja elutuba, aga ka vankrit, millega surnuaeda või kirikusse sõideti.

Kaselehtede, -käsna, -pungade, -tõrva, -söe ja -mahlaga on ravitud haigusi ja puhastatud keha. Laste kasvatamisel kasutati vanasti abivahendina urvaplaastrit ehk tedreleiba. Kasemetsas kasvavad puravikud ja kaseriisikad, kase­segametsas tõrvariisikad ja kukeseened.

Kevadel mõtleme kõige rohkem keha puhastamise peale ja siingi tulebki kask appi, kuigi sellelt saab aasta ringi loodusraviks materjali koguda.

Loe Maa Elust pikemalt, mida ja millal kaselt koguda saab.