Heidutusjaht ei tähenda hanede arvukuse vähendamist
03.05.2019
Kevadise heidutusjahi tõhusust hakati uurima vastu tulles põllumeestele, kelle sõnul muud meetmed on end ammendanud, rääkis keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp Postimehele.
Mis üldse tingis vajaduse sammuks, mille ametlik nimi on vist «haneliste heidutusmeetmete pilootuuring»?
Haneliste kaitse ja ohjamise kava koostamise üks osa on heidutusmeetmete uuring. Kava hõlmab erinevaid tegevusi: arvukuse hinnangut, rändeteede, kahjustuste ja heidutusmeetmete uuringut ning rahvusvahelist koostööd.
Heidutust on hakatud uurima seoses haneliste arvukuse kasvuga, osa liikide puhul on arvukuse tõus suur, prognoositakse arvukuse jätkuvat kasvu. Taotlus tuli põllumeestelt, kes on aastaid riigile öelnud, et pole piisavalt võimalust saaki kaitsta ja traditsioonilised heidutusviisid on ammendunud.
Keskkonnaministeerium ei olnud jahipidamise mõttes valmis seda lubama, aga uuring, kas on erinevust tavalise hirmutamise ja letaalse heidutuse vahel, on võimalik.
Kevadist küttimist tehakse heidutuse eesmärgil ka naabermaades. Keskkonnaministeerium ei olnud jahipidamise mõttes valmis seda lubama, aga uuring, kas on erinevust tavalise hirmutamise ja letaalse heidutuse vahel, on võimalik. Projekt on kaheaastane ja keskendub aladele, kus kahjud on suured.
Ma saan aru, et nimetada seda kevadise linnujahi taastamiseks ei ole juriidiliselt korrektne?
Otsus, kuidas asjaga edasi minna, tehakse pärast pilootprojekti, praegu ei saa kevadjahist rääkida, see on valitud põldudel kitsas ulatuses teaduspõhine uuring. Selle põhjal otsustatakse, kas on vahet tavalisel heidutamisel ja jahi abil heidutamisel.
Kuidas otsus sündis?
Olid riigikogu maaelukomisjoni arutelud, kus probleemid olid kõne all, sealhulgas ka hüvitamine ja muud meetmed, aga korduvalt arutati jahipidamist. Viimati tulid pooled kokku sügisel ministeeriumis. Kevadjahti laiapõhjaliselt korraldada ei saa, enne kui on uuritud, kas see on töötav alternatiiv. Nii otsustati uurida, kas letaalsel heidutusel on mingeid eeliseid.
Ja otsustati uuringuga alustada juba sel kevadel. Ülesanne delegeeriti keskkonnaametile.
Milliseid osapooli peale põllumajandustootjate kaasati?
Maaeluministeerium, veterinaar- ja toiduamet, keskkonnainspektsioon, keskkonnaamet; Eesti Ornitoloogiühing, kes palus fikseerida oma põhimõttelise vastuseisu; Eesti Jahimeeste Selts, kes ka palus fikseerida, et nad ei ole huvitatud osapool.
