Lendavad abilised toetuste kasutamise kontrollil
12.06.2019
Droonide kasutamisest metsatoetuste kasutamise kontrollil kirjutas õppelehes Sinu Mets Erametsakeskuse kontrolliüksuse juht Gunnar Reinapu.
Esimene droon jõudis Erametsakeskusesse 2O16. aastal. Nüüdseks on droonidest saanud vajalikud abimehed – töötingimused on paremad ja töö tõhusam.
Erametsakeskuse kontrolliüksuses kasutame droone peamiselt metsameetme ja siseriiklike toetuste kontrollil, kus pindala mõõtmist vaja pole. Droonide kasutuselevõtt oli ajendatud vajadusest ajaga kaasas käia. Nagu ikka, on tööd palju ja raha vähe – lendavad abilised tõstavad oluliselt välitööde ja nende vormistamise efektiivsust, tööde kiirust ning aitavad kontrolle paremini sihtida.
Enne droonide kasutuselevõttu katsetasime välikontrollide lihtsustamiseks mitut võimalust, sh satelliitfotosid, mille täpsusest jäi kontrollitööde nõuetekohaseks tegemiseks siiski väheks. Lõpuks tegime otsuse droonide kasuks. Praegu on kontrolliüksuse „droonipargis” töös kaheksa lennumasinat.
Eeltöö ja kasutamine maastikul
Drooniga saab hõlpsasti kontrollida tehtud töid seal, kus kontrollitava objekti piir on looduses selgesti tuvastatav. Kõige lihtsamini ja kiiremini saab õhust tuvastada selliseid eraldisi, mis piirnevad piisavalt teist tüüpi metsaga või muu maaga.
Üldiselt on metsas droonile ohutu lennukõrgus u 50 m maapinnast, tegelik kõrgus sõltub aga kontrollitavast tööst. Näiteks maapinna ettevalmistamine ja suurema väljaraiega valgustusraie on väga hästi nähtavad ka 100 m kõrguselt. Kui aga metsas tehtu õhust ei paista, saab drooniga laskuda inimese silmade kõrgusele ja läbi kaamera ringi vaadata – siis seisaks nagu ise objektil. Keerulisematel juhtudel, näiteks naabereraldistega sarnaste alade kontrollil või kui kontrollitav töö ei ole piisavalt hästi droonilt näha, tuleb alad hinnata füüsiliselt kohapeale minnes.
Droon võimaldab ka eemal asuvaid objekte kontrollida, meie oleme lennanud kuni 2,5 km kaugusele. Metsas madalalt lennates ei ole aga droonide lennukaugus väga suur (u 500 m) ja kaugemate objektide puhul tuleb otsida võimalust läheneda lagedalt alalt, näiteks põllult. Nii jääb drooni puldi ja lennumasina vahele vähem takistusi. Droon annab kiire ülevaate, kas toetusõiguslikud tegevused on tehtud kogu eraldisel või osaliselt ja millist „teed” pidi on eraldisele kõige parem minna. Kui toetusõiguslikud tegevused on tehtud osaliselt, siis saab kiiresti selle tuvastada ja kohapeale mõõtma minna.
Erametsakeskuses kasutusel olevad droonid on olnud töökindlad ka tugeva tuule, lumesaju ja miinuskraadide korral (kuni -20°C, kui akud enne õhusõitu autos või enda keha lähedal soojas hoida). Küll aga võib välitöödel takistuseks saada otsene niiskus – vihm või udu. Väga päikeselise ilmaga võivad metsa alla vaatamist segada puuvõrade varjud, siis aitab välja üsna lihtne nipp – tuleb drooni kaameral särikompensatsiooni tõsta ja raietegevuse jäljed on palju paremini ekraanilt näha.
Kogu drooni lennutrajektoor salvestub joonena kaardile ja on abiks kontrollitava eraldise kuju hindamisel ning vajadusel ka lennu alguspunkti tagasi lendamisel. Drooni puldi ekraanile on võimalik kuvada Google Maps ortofotot, metsaeraldiste rakenduses eraldiste piirjooni, e-metsa rakenduses ka eraldise kihti, katastrikihti ja värsket maa-ameti ortofotot.
Droonid tõstsid töö efektiivsust
Erametsakeskuses on droonid igapäevases kasutuses olnud üsna pikalt ja selle aja jooksul on kontrolliüksuse töös olnud palju muutusi. Välikontrollid võtavad oluliselt vähem aega ja pole kontrollispetsialistide jaoks enam füüsiliselt nii väsitavad, sest drooniga saame kiire ülevaate ka raskesti ligipääsetavatest kohtadest. Droonid on andnud kindlustunnet, et ka töömahu järsu kasvu korral saame vajalikud kontrollid õigel ajal tehtud.
Leiame puudustega objektid kiiremini üles ja saame põhjalikumalt tegelda ainult nende aladega, kus taotluses märgitud tööd on kas täielikult või osaliselt tegemata. Tänu töö efektiivsuse tõusule on praeguseks kontrolliüksuses vähem töötajaid, kuid tööülesandeid on natuke juurde saanud meie GIS-spetsialist.
