Eelmisel jahihooajal said kõige rohkem vatti metskitsed ja punahirved

Jaht, hunt, eramets

Keskkonnaagentuur kommenteeris eelmise jahihooaja tulemusi õppelehe Sinu Mets suvenumbris.

ahihooajal 2018/2019 küttisid jahimehed võrreldes paari viimase aastaga rekordiliselt palju metskitsi ja punahirvesid, aga huntide ja metssigade küttimismahud olid varasemast väiksemad.
Nii metskitse kui ka punahirve küttimismahu suurenemine on seotud nende mõlema arvukuse kasvuga ja vajadusega arvukuse jätkuvat tõusu piirata.

Metskitsi kütiti näiteks 2016/2017 hooajal 11 000 isendit, kuid eelmisel jahihooajal 24 138. Punahirvesid kütiti 2016/2017 jahihooajal 1664, aga eelmisel 2756.

Hunte kütiti varasematel jahihooaegadel üle saja, kuid eelmisel jahihooajal 67. Keskkonnaagentuuri eluslooduse juhtivspetsialist Rauno Veeroja kommenteerib, et hundi küttimismahu langetamine on tingitud looma arvukuse langusest, mida ta seostab huntide seas laialdaselt levinud kärntõvega, mis mõjutab juurdekasvu – see jääb väiksemaks. Samuti on põhjuseks küttimise
negatiivsed mõjud.

Kütitud metssigade arv, mis on pärast rekordküttimisi (küttimise põhjus seakatku levik) järjest langenud, on sigade Aafrika katku leviku ja selle ohjeldamiseks ette võetud intensiivse küttimise loogiline tulemus. „Kütitud metssigade arvu langus võrreldes varasema jahihooajaga on kõikide maakondade kokkuvõttes tingitud eeskätt metssea arvukuse langusega kaasnenud küttimismahtude kahanemisest riigi läänepoolsetes maakondades. Kesk- ja Kagu-Eestis, kus metssea arvukus on hakanud taas suurenema, on 2018/2019 jahihooajal jäänud kütitud metssigade
arv eelnenud jahihooaja tasemele ning on kohati isegi suurenenud,” märgib Rauno Veeroja.

Väikeulukitest kütiti eelnevate aastatega võrreldes oluliselt rohkem šaakaleid, metskurvitsaid ja valgepõsk-laglesid (neid 2016/2017 jahihooajal 2622 ja 2018/2019 jahihooajal 4474). Kokku kütiti 2018/2019 jahihooajal 75 šaakalit, mida on üle kahe ja poole korra enam kui eelneval kahel aastal. Šaakali küttimise suurenemist seostab keskkonnaagentuur nii šaakali arvukuse tõusuga kui ka jahimeeste oskuste paranemisega ja huvi suurenemisega šaakalijahi vastu.

Viimase kümne aastaga madalaimale tasemele jäi kütitud kährikkoerte arv, mis on seostatav asurkonnas laialt levinud kärntõvega ja arvukus on kahanenud ka seetõttu, et metssigade talvist lisasöötmist on oluliselt piiratud.

Õppelehe Sinu Mets kõik seniilmunud numbrid leiab erametsaprtaalist.

0Shares