Soomlaste hundijaht aitab täpsustada EL õigusruumi
24.07.2019
Euroopa Kohtu kohtujurist andis oma ettepanekus suurkiskjate küttimisele kui ohjamisvahendile rohelise tule, kirjutab õppeleht Sinu Mets.
Soomes käib kohtuvaidlus looduskaitseühingu Tapiola ja ulukiameti vahel ameti kahe huntide küttimist lubanud otsuse üle 2015– 2016 jahihooajal – Tapiola soov on, et need otsused tühistataks.
Ameti otsuste eesmärk on olnud parandada huntide levilate naabruses elavate inimeste sallivust huntide suhtes, vähendada salaküttimist ja sedakaudu hundipopulatsiooni paremini kaitsta. Kasutatud on ka sõnastust, et see on küttimine populatsiooni ohjamiseks.
Soome kõrgeim halduskohus peatas 2017. aasta lõpus kohtumenetluse ja esitas Euroopa Kohtule selgituse saamiseks nn eelotsuse küsimused.
Eelotsusetaotlus ja kohtujurist
Eelotsusetaotlus on üks Euroopa Kohtu menetlusliike, mis tähendab, et liikmesriikide kohtutel on võimalus paluda liidu õiguse tõlgenduse täpsustamist. Euroopa Kohus mitte ainult ei anna oma arvamust, vaid teeb põhjendatud kohtuotsuse või -määruse. Adressaadiks on vastav liikmesriigi kohus, kuid see Euroopa Kohtu tehtud otsus on siis ühtlasi siduv ka teistele liikmesriikide kohtutele, kes lahendavad samasugust probleemi.
Soomlaste eelotsustusetaotlus puudutas direktiivi 92/43/EMÜ hundipopulatsioonide kaitsega seotud sätet (loodusdirektiivi artikli 16 lõike 1 punkt e). Maikuus jõudis avalikkuse ette Euroopa Liidu kohtujuristi Henrik Saugmandsgaardi ettepanek antud küsimuses.
Euroopa Kohtus tegutseb 28 kohtuniku kõrval 11 kohtujuristi. Kohtujuristi staatus on abistada kohut. Nende ülesanne on anda kõigis neile määratud kohtuasjades täiesti erapooletult ja sõltumatult põhjendatud juriidilisi arvamusi, mida nimetatakse ettepanekuteks.
Ei ole vastuolu…
Lühidalt öeldes märkis kohtujurist oma ettepanekus, et direktiivi huntide küttimist keelava sättega ei ole vastuolus see, kui „liikmesriik teeb erandi, lubades hunte küttida selleks, et võidelda salaküttimisega, hoida ära kahjud koertele ja/või parandada elanikkonna üldist turvatunnet, tingimusel et see liikmesriik tõendab, et selle direktiivi teises sättes nimetatud tingimused on täidetud”.
Teised tingimused tähendavad, et peab sõnastama täpsed eesmärgid ja „erandi tegemise otsuses selgelt ja täpselt kindlaks määrama, tõendama, et erand aitab neid eesmärke saavutada ja
et ükski teine lahendus ei võimalda neid saavutada”.
Erandi võib teha, kui see ei kahjusta asjaomase liigi populatsiooni soodsa kaitsestaatuse säilimist nende looduslikul levilal. Kohtujuristi selgituses on siin üks nüanss: „sellega ei ole vastuolus see,
kui liikmesriik teeb niisuguse erandi, kui asjaomase liigi kaitsestaatus ei ole soodne, tingimusel et erand ei kahjusta kaitsestaatust enam rohkem ega takista selle populatsiooni soodsa kaitsestaatuse taastamist”.
Ettepanek on muidugi hoopis pikem ja põhjalikum. Seda saab eesti keeles lugeda Euroopa Kohtu kodulehelt. Kohtuasja number, mida otsingus saab kasutada, on C-674/17.
Kohtuotsus alles tuleb
Kohtujuristi arvamus pole siduva tähtsusega, kuid Euroopa Kohus seda tavapäraselt järgib. Euroopa jahimeeste katusorganisatsiooni FACE president Torbjörn Larsson on öelnud kohtujuristi ettepanekut kommenteerides, et FACE on nõus selle selgitusega, et liikmesriikidel peaks olema võimalik huntide jt suurulukite majandamisel arvestada majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja piirkondlike iseärasustega.
Kuigi Soome õiguslikud küsimused on seotud hundipopulatsiooni haldamisega, puudutab see juhtum ja selle tulemused ka teiste ELis rangelt kaitstud ulukiliikide, nt karu ja ilvese majandamist.
Larsson lisas, et „kohtujuristi arvamus andis meile edasi olulise sõnumi, et meie liikmesriikidel on võimalik jätkusuutlikult suurulukeid majandades tegutseda paindlikult ja pragmaatiliselt”.
Euroopa Kohtu lõplikku otsust on oodata 2019. aasta teises pooles.
