SA Erametsakeskuse tellimusel valmis OÜ Finantsmaailm poolt koostatud metsandussektori majandusmõju hinnang 2018 ja 2019 aasta kohta. Töös vaadeldi lähemalt metsamajanduse, puittoodete ning paberi ja paberitoodete sektorist tulenevat lisandväärtust. Hinnati nii otsest, kaudset, kui ka indutseeritud lisandväärtust*.

Töös hinnati ka sektorite poolt otseselt ja kaudselt makstud maksude mõju. Hinnanguliselt toimus maksulaekumisi 1,07 miljardi euro eest, mis on 11,5% riigi 2019. aasta maksutuludest. Ühe tihumeetri kohta oli maksutulu ligikaudu 95€.

Võrdluseks: samas suurusjärgus – 1,24 miljardit eurot – moodustasid 2019. aasta riigieelarvest hariduskulud.

Metsamajanduse otseseks lisandväärtuseks hinnati 2019. aasta kohta 338 miljonit eurot. Puittoodete sektori lisandväärtuseks hinnati 564 miljonit eurot ning paberi ja paberitoodete sektori lisandväärtuseks 53 miljonit eurot. Sektorite kogu lisandväärtuseks saab seeläbi arvestada 955 miljonit eurot.

Võrreldes 2018. aastaga on lisandväärtus metsamajanduse sektoris vähenenud ligi 14% (54 miljonit eurot).

Peamiseks põhjuseks võib lugeda raiemahu 11% suurust langust ning lisaks ka madalamaid puiduhindasid.

Kuna metsandussektor tekitab ka kaudset ja indutseeritud lisandväärtust, tarbides erinevaid teenuseid ja makstes töötajatele palku, tuleb silmas pidada ka neid pakutavaid väärtusi. Sektorite kaudne lisandväärtus on 2019. aastal hinnanguliselt 956 miljonit eurot ja indutseeritud lisandväärtus 869 miljonit eurot.

Kokku küündib metsamajanduse, puittoodete ning paberi ja paberitoodete lisandväärtus 2019. aastal hinnanguliselt 2,78 miljardi euroni. Eesti sama aasta SKPst on see ligikaudu 9,9% ja kogu Eestis toodetud lisandväärtusest 11,4%.
Arvestades sama aasta raiemahtu, on ühe tihumeetri raiega kaasnevaks otseseks lisandväärtuseks 84,5€ ja kogu lisandväärtuseks 246€.

Tutvu majandusmõjude hinnangu arvutustabeliga →

* Otsese lisandväärtusena peetakse silmas sektori ettevõtete majandustegevust, näiteks ettevõtte müügitulusid. Kaudse lisandväärtusena peetakse silmas ettevõtte poolt tarbitavaid lisateenuseid, näiteks elektrienergia või tööstusseadmete ostmine. Indutseeritud lisandväärtuse all peetakse silmas ettevõtete maandustegevuse tulemusena tekkivat täiendavat tulu, mida töötajad teenivad ja kulutavad oma igapäevases tarbimises.