Noore metsa hooldamine on kvaliteetse tulevikumetsa tagatis

31.08.2021

Oma järeltulevatele põlvedele terve ja tugeva metsa pärandamise seisukohalt on noore metsa hooldamine kriitilise tähtsusega, isegi kui see alguses suuremaid kulutusi tähendab. Hooldusraie tagab head tulevikuväljavaated, hoolitseb metsa tervisliku seisundi eest ja suurendab selle majanduslikku väärtust.

Hooldusraie on metsakasvatuslik võte, millega kujundatakse puistu koosseis ja parandatakse puistu kasvutingimusi. Hooldusraie jaguneb vastavalt metsa vanusele ja tervislikule seisundile valgustusraieks, harvendusraieks ning sanitaarraieks. Hooldusraie edukuse tagab toimimine loodusega kooskõlas. Selle peamised ülesanded on puistu liigilise koosseisu reguleerimine, puuliigisiseselt väärtuslikele eksemplaridele kasvuruumi andmine, jämedamate puidusortide kasvatamise kiirendamine, metsa sanitaarse seisundi parandamine, metsa tormikindluse suurendamine, lumevaalimise ohu vähendamine, puhkemetsade esteetilise väärtuse suurendamine ja metsa loodusliku uuenemise tingimuste parandamine. Läänemaa Metsaühistu metsameister Jarro Mihkelson selgitab noore metsa hooldamise vajalikkust ja sellega seonduvat.

Miks on noore metsa hooldamine vajalik ja milliseid töid selleks tehakse? Kas selle hooldamine on ainult kulu?

Noore metsa hooldamine hakkab pihta uue taime mulda istutamisest ja ka siis, kui omanikul on metsas pärast lageraiet loodusliku uuendusega tekkinud metsanoorendikke. Esmalt tagatakse noortele taimedele valgus- ja toitainetingimused ning parandatakse nende kasvukonkurentsi. Sama eesmärk on ka looduslikult uuenenud metsaga – vähendada konkurentsi, jättes tervemad ja tugevamad puud alles.

See on kõige algus, edasi tulevad juba hooldamised, nagu valgustusraie ja harvendusraie, mis annavad võimaluse liigilist koosseisu kujundada, sest puud on piisavalt suured ning annavad aimu, missugused neist suudavad tuleviku mõistes ellu jääda ja lõppraieni välja konkureerida. See näitab ka tõenäosust olukorrale, kus ühe metsaeraldise peal võib liigiline koosseis muutuda 90% või isegi 100%. Kõik oleneb sellest, milline mets on kõrval, milline mets seal enne oli ja millised puud on seemnepuud. Ei ole harvad olukorrad, kus hall-lepikust harvendatakse välja korralik kuusik.

Mis puudutab kulude ja tulude poolt, siis on selge, et igasugune kasvatamine või mingi asja hooldamine on kulu. Kuigi kulu on suur, ei saa sellest üle ega ümber. Siiski tuleb arvestada, et õige hoolduse korral tuleb kulu hilisemas tulevikus suure tuluna tagasi. Kui aga esimeses kasvuhoos midagi ei tehta, on saabuv tulu palju väiksem. Õige hooldus toob tulevikus kordi rohkem tulu, samuti avaneb selle tegevuse käigus väga palju erinevaid võimalusi oma metsa kasvatamiseks.

Tulu teenimise võimalus tekib alates umbes kolmekümneaastasest metsast. Kui metsast saab juba mingisugustki materjali välja lõigata, on võimalik sealt tekitada juba mingisugust müüki ja materjali väljavedu metsast. Esimesed umbes kakskümmend aastat tuleb kindlasti arvestada kulutustega.
Küsimus on lihtsalt selles, kui targalt omanik neid töid teostab ja millistel aegadel.

Võib ka juhtuda, et ta suudab vajalikke hooldusi minimeerida ja saada ikka täpselt sama tulemuse, kui teine metsaomanik neid rohkem tehes saab. Erametsaomanikele on abiks ka mitmesugused toetused nii metsa uuendamiseks kui uuenduse ja noore metsa hooldamiseks, mis aitavad tehtavaid kulutusi osaliselt kompenseerida.

Millistele tegevustele võiks metsaomanik suve lõpus ja sügisel tähelepanu pöörata? Kas suvine pikk põuaperiood ja tugevad tormid on metsale tänavu kuidagi eriliselt kahju teinud?

Suve lõpus ja sügisel tasub kõik oma noored taimed üle vaadata ning sügisene tegevus paika panna. Kindlasti tasub põuase, aga ka kohati väga tormise ja tuulise suve puhul hinnata üle erinevad tormikahjustused. Kui omanikul on plaan teha talviseid raieid, tasub ka need plaanid juba sügisel teha. Samas, paljud metsaomanikud teevad metsas sellist järelevalvet nagunii aastaringselt. Noore metsa puhul aga on sügisene kultuurihooldus põhiline töö.

Kuidas ja milliste tegevustega saab metsaühistu metsaomanikule abiks olla?

Sisuliselt saab metsaühistu olla abiks absoluutselt kõikide metsa puudutavate tegevustega. Teinekord saame abi pakkuda ka küsimustes, mis metsandusega ainult väga minimaalselt seostuvad. Sisuliselt suudame korraldada metsaomanikule kõik raied, puidumüügid ja metsauuendused ning sellega seonduva töö haldamise.

Lisaks saame aidata ja abistada ka erinevate metsakuivenduse töödega ning erinevate dokumentatsiooni puudutavate küsimustega. Erametsaomanikele mõeldud toetusi saab samuti metsaühistu abil Erametsakeskuselt taotleda.

Üks metsameetmete toetuse osa käsitleb ka ulukikahjustusi metsas – kuidas neid ennetada ja ära tunda ning millised loomad teevad enim kahju?

Kindlasti on ulukikahjud paljusid metsaomanikke puudutav osa. Tuleb muidugi aru saada, et uluki elupaigaks ongi mets. Küsimus on selles, kuidas kahjusid ennetada ja minimeerida, eriti kui metsaomanikud elavad ise linnas ega saa nii tihti oma metsa külastada ega ole nii teadlikud. Täna näeme ikkagi väga palju omanikke, kes on üpris metsavõõrad. Hooldatud haavikute, männi- ja kuusenoorendike puhul peab arvestama, et need meeldivad väga erinevatele sõralistele eesotsas põtrade, hirvede ja kitsedega.

Ei saa unustada ka kobrast. Kahjusid saab aga minimeerida ja kuna iga loom peab ju kusagil sööma, saab inimene suunata ulukid sööma seda liiki puid, mis talle nii olulised ei ole. Asjale tuleb targalt ja strateegiliselt läheneda ning erinevaid noorendikke õigesti rajada ja hooldada. Kindlasti tasub koostööd teha kohalike jahiseltside ja jahimeestega, kes on piirkonnaga hästi kursis. Samuti on on ulukite tõrjumiseks olemas erinevaid repellente, laialt levinud on näiteks Trico, mis on täiesti loodussõbralik vahend.

Milline oli tänavune seis kuuse-kooreüraskiga ja millised on parimad meetmed nende ennetamiseks?

Kuival põuasel suvel tuli kindlasti üraskikoldeid Eestis väga palju juurde. Lisaks on tormid andnud puitu, mis on üraskitele väga heaks nii-öelda elupaigaks ja kasvulavaks. Üks võimalus on kasutada feromoonpüüniseid, mis meelitavad kuuse-kooreüraskeid ligi.
Oluline on ka püsivalt oma metsa jälgida. Kui naabermetsas on toimunud raie sinu metsaga külgneval piiril, on kindel, et avatud servast murrab tuul mõned meetrid kuuski maha. Seda tasub jälgida ja ei tohiks lasta nendel kuuskedel seal aastaringselt olla, et üraskid ei saaks seda kasvulavana kasutada. Kaval on antud puud välja vedada siis, kui üraskid on puud asustanud.