Kuuse-kooreürask kui metsa tervise indikaator

20.01.2023

Üraskikolded näitavad, kus mets on ohustatuim – kahjustuste algpõhjus võib olla näiteks põud, juuremädanik või ka valed metsa majandamise võtted.

Jätkuvalt on põhjust kirjutada kuuse-kooreüraskist (edaspidi lihtsalt ürask). Ka käesoleval aastal ei ole üraskikahjustused vaibumise märke näidanud, pigem hakkab metsas silma järjest enam pruunide võradega kuuski. Samuti tekitavad üraskikahjustused konflikte kõrgendatud avaliku huviga metsades, näiteks Otepää Apteekrimäel ja Haanja Suurel Munamäel. Vaidlus on üldjuhul selles osas, kas ja milliste võtetega kahjustusi ohjata.

Üraskikahjustuste sagenemist näitab ka keskkonnaameti tänavune statistika – juba septembrikuuks oli üraskiga seotud metsakaitse-ekspertiise väljastatud pindalal 1885 ha, mis ületab tunduvalt eelmiste aastate kahjustuste pindala (2021. ja 2020. aasta lõpuks vastavalt 667 ja 882 ha, varem veelgi vähem).

Liiga hõredaks raiutud puistud on üraskile kerge saak. (Foto: Kristjan Ait)

Miks kahjustusi nii palju on?

Osalt on kahjustuste arvu kasv põhjustatud asjaolust, et kuuse-kooreüraskid ei piirdu enam ühe põlvkonnaga aastas, nagu ajalooliselt on olnud – sel sajandil on muutunud tavapäraseks kahe põlvkonna väljaarenemine. Sarnast käitumist on täheldatud ka mujal Euroopas. Seega on üraskitel võrreldes varasemaga tunduvalt suurem võimekus oma arvukust ühe suve jooksul mitmekordistada. Metsaomaniku jaoks tähendab see aga, et ühe aastaga suudavad üraskid kahjustada oluliselt rohkem metsa.

Alati ei suuda üraski 2. põlvkond täielikult välja areneda ja talveks vastse- või nukustaadiumi jõudnud isendid hukkuvad kuuse koore all. Sellest hoolimata ei ole üraskite asustatud puud enam elujõulised. Kui metsaomanik tuvastab talvel kuuse koore all talvituvad üraskite noormardikad, on otstarbekas sellised puud enne kevadet üles töötada ja metsast välja vedada, et talvituvad üraskid ei saaks kevadel uusi puid asustada. Suve teises pooles asustatud puud on veel pikalt rohelise võraga ja kahjustuste avastamine pelgalt tüvesid vaadeldes on võrdlemisi keerukas. Juba sügisest alates aga asuvad 2. põlvkonna asustatud puude kallale rähnid, mis teeb osaliselt lahti toksitud koorega puude avastamise hõlpsamaks.

*Joonisel viidatud ajavahemikud võivad varieeruda üle Eesti või isegi sama metsaeraldise piires.

Joonisel kasutatud mõisted:

1. põlvkond – Üraski vanamardikad väljuvad kevadel talvitumispaigast ja asustavad uue puu, kuhu rajatakse haue. Munadest kooruvad vastsed, kes seejärel nukkuvad, nukkudest kooruvad noormardikad. Seda põlvkonda nimetatakse üraski 1. põlvkonnaks.

2. põlvkond – Kui juunis koorunud noormardikad ei lähe pinnasesse talvituma ja asustavad uued kuused, siis paljunemine jätkub. Noormardikad rajavad (juulis, augusti alguses) uue haudme ja seda (koos munade, vastsete, nukkude ja uute noormardikatega) nimetatakse üraski 2. põlvkonnaks.

Sõsarhaue – Kui üraskid on pärast paljunemist jõudu kogunud, võivad nad mõne nädala möödudes asustada juba uued kuused ja rajada sinna uue haudme. Seda nimetatakse sõsarhaudmeks. Sõsarhaudme rajamine võib toimuda nii suve esimeses kui ka teises pooles.

Üraskile meeldivad häiringud

Üraskid armastavad kuusikutes nii looduslikke kui ka inimtekkelisi häiringuid, eelistades häiringualade (tormikollete, lageraielankide) servi. Inimtekkelistest häiringutest võib olulisimaks pidada lageraiet, kuna langiga piirnev puistu alles kohaneb muutunud olukorraga ja langi servas sageli esinevad tormimurtud kuused pakuvad üraskitele võimalusi paljunemiseks. Inimesepoolseteks häiringuteks võib pidada veel liiga intensiivseid hooldusraieid, kokkuveoga kaasnevaid juure- ja tüvekahjustusi, aga ka kuivendussüsteemi rekonstrueerimisega paratamatult kaasnevaid veerežiimi muutusi, mis mõjutavad pindmise juurestikuga kuuski.

Koristamata tormikolde läheduses tekkinud üraskikolde põhjus on ilmselge, kuid mõnikord võib kahjustuse põhjus jääda esmapilgul märkamata – näiteks juurepessu või põua korral, mis kuuski inimesele märkamatult nõrgestavad. Tänavunegi suvi oli üraskitele võrdlemisi jahe ja vihmane, kuid registreeritud kahjustuste kõrge arvu võib olulises osas panna eelmiste aastate põuaste suvede süüks. Teada on, et varasemad põuaperioodid mõjutavad kuusikuid veel mitme aasta jooksul pärast põuda ja kahjustused kuuskedel võivad avalduda hiljem; samuti ei pruugi uued üraski levikukolded metsaomanikule kohe silma jääda.

Üraskikahju lageraielangi servas. (Foto: Kristjan Ait)

Kliimamuutused annavad hoogu

Tõenäoline on, et kliimamuutustega kaasnevad tegurid – soojemad talved, tormi- ja põuakahjustuste sagenemine ja pikenemine – annavad üraskite levikule tulevikus vaid hoogu juurde, samuti võivad soojemad talved soodustada juuremädanike levikut, mis omakorda kuuski nõrgestab. Ka kahe üraskipõlvkonna esinemine ühe suve jooksul on tõenäoliselt seotud muutuva kliimaga. Keskkonnaagentuuri andmetel on viimastel aastakümnetel soojemaks muutunud just kevad-talv, mis tundub olevat parasjagu piisav tõuge, et üraskite kiiremat paljunemist soosida. Ekstreemsed kliimaolud (temperatuur üle 30 °C) aga võivad üraskite paljunemist hoopis pidurdada.

Meeles tasub pidada, et nooremad kuused suudavad tõenäoliselt põuaga seotud mõjudele paremini vastu panna, kuna vanemad puud on suurema veevajadusega. See on mõttekoht metsaomanikule, vaadates puistu vanust ja täiust: kas üraski kahjustatud metsas on mõistlik tegeleda pigem kahjustuse ohjamisega või kaaluda uuendusraiet ja mõelda tulevikus teistsuguse koosseisuga metsa kujundamisele.

Üraskitõrje vallas ei ole ka mujal hariliku kuuse levialas olevates riikides erilisi edusamme tehtud ja ollakse meiega sarnaste probleemide küüsis. Jätkuvalt toimub kahjustuste ohjamine ja ennetamine peamiselt sanitaarraie korras, kuid on leitud, et traditsioonilised metsamajandamise meetodid ei pruugi tänastes oludes enam kuigi tõhusaks osutuda. Eelkõige on silmas peetud sanitaarraie tegemist ühe eraldise piires, samas kui kahjustus lähikonnas edasi kestab ja kuusikute sanitaarne seisund hoopis üraskitest sõltumata põhjusel viletsaks osutub.

Positiivsed arengud on aga toimunud kaugseire vallas – satelliidipildid ja ortofotod, mis võimaldavad üraskikoldeid ja häiringualasid tõhusamalt üles leida ja seeläbi materjali õigel ajal realiseerida või kahjustuse levikut ennetada. Üraskikahjude kiireks tuvastamiseks sobib ka tavaline hobidroon, mis võimaldab mõne kvartali suurusest alast kohe ülevaate saada – seda juhul, kui kahjustatud puude okkad on hakanud juba värvi muutma.

Kokkuvõtvalt: paljude hukkunud kuusikute kehv sanitaarne seisund pannakse tänasel päeval pelgalt üraskite süüks, kuigi esialgne ja olulisem kahjustaja peitub kusagil mujal ja ei pruugi meile silmaga nähtav olla – olgu selleks siis põuaperioodid, juuremädanik või ka metsa majandamisel tekkinud häiringud. Seega tasub üraskit vaadata osaliselt ka kui metsa tervise indikaatorit, mitte ainult metsakahjurit.

Autorid:

KRISTJAN AIT Eesti Maaülikooli nooremteadur

ARGO ORUMAA Eesti Maaülikooli nooremteadur

Artikli peapildi selgitus: Hajus üraskikahjustus mõõdukalt majandatud metsas, kahjustuse põhjus võib olla põud. (Foto: Kristjan Ait)

Artikkel ilmus 6.12.2022 õppelehes Sinu Mets nr 69.

Olulisi viiteid

100 aastat Eesti ilmateenistust – Keskkonnaagentuur, 2019.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 – Keskkonnaministeerium, 2017.

Ghandi, K. jt Bark Beetle Management, Ecology and Climate Change – Elsevier, 2022.

Seidl, R. Small Beetle, large-scale drivers: how regional and landscape factors affect outbreaks of the European spruce bark beetle – Journal of Applied Ecology, 24.09.2015.

Keskkonnaagentuur, Heino Õunap – ettekanne „Kuuse-kooreüraskist Eestis”.