Mehaaniline kate kaitseb kuuseistikuid männikärsakate eest
30.09.2024
Kuuseistikute kaitsmine erinevate kattematerjalidega vähendab männikärsaka kahjustusi, näitab Rootsis tehtud uuring. Põuasel aastal istutatud taimed on kärsaka kahjustustele tundlikumad ja nende hukkumist põhjustab enamasti suur kuivus.
Männikärsakas (Hylobius abietis) on levinud putukas nii meil kui ka mujal Euroopas. See ilus putukas toitub noorte okaspuude koorest, põhjustades nende hukkumist. See aga raskendab uute okaspuumetsade kasvamaminekut ja tekitab metsaomanikele majanduskahju, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse kaasprofessor Jürgen Aosaar.
Üks viis männikärsaka kahjustusi vähendada on enne metsa istutamist noorte okaspuutaimede töötlemine erinevate tõrjevahenditega. Varasemalt kasutati Rootsis selleks keemilisi putukatõrjevahendeid ehk insektitsiide. Viimastel aastakümnetel on seal nendest keskkonna hoidmise eesmärgil aga loobutud. Seega on tekkinud ilmne vajadus uute taimekaitsevahendite leidmiseks.
Matej Domevsciki juhitud Rootsi Põllumajandusülikooli teadlasrühm uuris, kuidas mõjub väikeste kuuskede kasvule ja ellujäämusele nende kaitsmine erinevate mehaaniliste kattematerjalidega. Lisaks võrdlesid nad tulemusi taimedega, mida töödeldi keemiliste insektitsiididega ja mida ei üritatud kuidagi kaitsta.
Kokku mõõtsid uurijad Lõuna-Rootsi rajatud 14 katsekultuuri, kus istutusmaterjaliks oli hariliku kuuse potitaimed. Pooled kultuurid istutasid nad põuasel aastal ja pooled enam-vähem tavapärase sademete hulgaga aastal. Selline looduse antud lisatingimus võimaldas Domevscikil oma kolleegidega hinnata lisanduva asjaoluna ka põua mõju taimede edenemisele. Kuna muutuvas kliimas on oodata põuaperioodide sagenemist, annab see tahk uuringule olulist lisandväärtust.
Männikärsakad söömas noore männi koort. Piisava kahjustuse korral lakkab taimes vee ja toitainete liikumine ning puu hukkub. Autor: Jüri Pere
Nelja kasvuaasta mõõtmised tõestasid, et põuasel aastal istutatud taimed kannatasid tõepoolest veepuuduse all ja nende ellujäämust ei parandanud ükski kaitsevahend. Noorte mändide hukutajaks oligi peamiselt just kuivus.
Soodsamate niiskustingimustega aastal istutatud taimede puhul ilmnes seevastu, et kaitsevahenditega rüütamisest oli suur abi. Enne istutamist kaitstud taimedest jäi ellu ligi kolmandik rohkem võrreldes taimedega, millel polnud kärsaka vastast tõrjet tehtud. Seejuures oli ellujäämus sarnane kõikide kaitsevahendite, sealhulgas insektitsiide kasutamise korral.
Lisaks selgus, et põuasel aastal istutatud taimed olid õrnemad ja nende hukkumiseks piisas vaid vähesest putukakahjustusest. Rohkemate sademetega aastal kasvama pandud puud elasid enamasti üle ka üsna tugeva kärsakarüüste, mil putukate söödud koore pindala osakaal ulatus ligi 40 protsendini.
Kui aga taim oli suuteline ellu jääma, ei mõjutanud selle kõrgemaks kasvamist põud ega kaitsetöötlus. Erinevatel aastatel ja erinevalt kaitstud taimed sirgusid kõrgemaks sarnases tempos. Kuigi on arvatud, et taimede tüvede ja okaste katmine võib takistada fotosünteesi ja seeläbi taimede kasvu, lükkab saadud tulemus selle eelduse ümber.
Domevscik ja tema kaaslased leiavad, et mehaaniline mändide kaitse võib olla hea potentsiaaliga asendus keemilisele putukatõrjele. Samas tõdevad nad, et ilmastikuolud mängivad väikese puukeste ellujäämuses väga olulist rolli.
Mehaanilised kaitsevahendid olid Conniflex (Svenska Skogsplantor), Cambiguard (Södra Forest), Ekovax (Norsk Wax AS) ja Hylonox (Organox AB).
Eksperimendid kasutatud mehaanilised kärsakate vastased taimekaitsevahendid, mis kantakse noortele kuuskedele enne metsa istutamist. Autor/allikas: Domevscik jt, 2024, joonis 2
Männikärsakad on kõige ohtlikumad istutatud noorte okaspuude kahjustajad nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Nad levivad arvukalt just kuivematel kuuse- ja männiraiesmikel, kuhu meelitab neid värskete kändude ja raiejäätmete lõhn. Eestis elab männikärsakaid kolm liiki, enimlevinud on selles uuringus käsitletud liik. Tegemist on 10–15 millimeetrise mardikaga, kes oma nime saanud pikaks venitatud pea eesosast ehk kärsakust.
Kokkuvõtte autor: Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)
Uuring ilmus ajakirjas Forest Ecology and Management.
Artikkel ilmus 23.09.2024 Novaatoris.
Tunnuspildil on selgesti äratuntava välimusega harilik männikärsakas, kes on nii meil kui mujalgi Euroopas tavaline putukas. Autor: Enno Merivee, Anne Mürk
