Töö metsas eeldab oskust ajas kaugele ette vaadata
20.06.2013
MAALEHT (Koolitusleht), Anne-Mari Alver: Metsainimesed on erilised, selgub vestluses Luua Metsanduskooli õpetaja Einar Mustaga. “Metsa poole,” muigab õpetaja rõõmsalt. “Eriti need, kes selle töö peale jäävadki.”
Sageli saab armastus metsa vastu alguse juba lapseeast. Kellel koolist või loodusringist, kellel veelgi varem, juba vanematekodust. Einar Must kinnitab, et Eesti metsades on puudu kvaliteetset tööjõudu, nii et töökoha leidmise pärast ei pea praegused metsa armastavad noored muretsema.
Metsandus on muutunud
Luua Metsanduskoolis saab metsaga tegelemist õppida mitme kandi pealt ning sageli tulevadki õpilased pärast mõneaegset töötamist kooli tagasi, et mõnel järgmisel kursusel oma teadmisi ja oskusi täiendada. Õppima saab tulla nii põhi- kui ka keskhariduse baasil, sessioon-õppes saab õppida ka töötamise kõrvalt. Põhiharidusega noored saavad lisaks kutseharidusele ka keskhariduse. Helge pea korral on tee lahti ka ülikooli.
Põhiline Luual õpetatav eriala on metsamajandus, kus saab valida nii metsakasvatuse kui ka metsamasinatega töötamise suuna. Tihti õpitakse esmalt üht, siis teist – nii on töötamiseks ülevaade metsamajandamisest, lisaks ka oskused töötada harvesteril ja väljaveotraktoril. Kui aga töö vajab veelgi keerulisemate olukordade lahendamist, läbitakse täiendavalt ka arboristikakursus.
“Metsandus on palju muutunud,” arutleb Einar Must. “Metsavahte meil enam pole, ka metsnikke on vähe, nüüd on meil metsamajanduse spetsialistid. Raietöölisele esitatavad nõuded on vanema ajaga võrreldes oluliselt kasvanud: enam ei näidata ette, kus töötada, iga raietööline peab suutma langi GPSi abil üles leida. Oskusest võsa maha võtta enam ei pnsa, metsas töötades peab oskama teha teadlikke valikuid – tänasest otsusest sõltub see, millist puitu saadakse metsast 80 aasta pärast.”
Metsaomanikud vajavad lisateadmisi
Kui Luua Metsanduskoolis hakati korraldama töökohapõhist sessioonõpet metsuritele ja arboristidele, mõeldi esmajoones juba sel alal töötavate inimeste täiendava harimise peale. Metsurikursus on aga tasapisi muutunud arvestataval määral hoopis metsaomanike kursuseks.
“Mets ei ole ju lihtne kooslus,” märgib Einar Must, “eriti siis, kui sellelt tahetakse ka tulu saada. Ilma spetsiaalsete teadmisteta on see üsna ebatõenäoline. Meie kursustel saab ülevaate nii metsa elust kui ka kõik metsas vajaminevad tööd selgeks ning praktikas järele proovituks.”
Just tugev praktika on see, mis paneb paljud metsahuvilised Luua Metsanduskooü Eesti Maaülikoolile eelistama – viimasesse on aga kindlasti mõtet pürgida neil, kelle metsahuvil on pigem teadusele kui praktilisele tööle suunatud kalle.
Eesti erametsaomanike valduses on keskmiselt mõniteist hektarit omaniku kohta. Einar Must arvab, et selleks, et perekond ainuüksi oma metsaga tegelemisest ära elatada, oleks vaja umbes 200 hektarit, ent ka kõrvaltööna metsa majandamiseks peab teadma, mida tehakse. Iga uus metsaomanik alustab kuludega – vaja on võsa lõigata ning uusi taimi istutada. Tööd võib nii tellida kui ka ise ära teha, sõltuvalt huvist ja oskustest. Hiljem on võimalik metsast ka juba tulu saada, esmalt hakke-ja küttepuitu, umbes neljakümne aasta pärast aga ka juba paberipuitu.
“Kui mets kasvab 60 aastat, on teoreetihne võimalus omaistutatud metsast kvaliteetset palki lõigata,” naeratab õpetaja Must. “Tuleb kahekümneaastaselt alustada ning loota, et vahepeal tonnid metsale ega haigused inimesele luga ei tee.”
Uus õppehooaeg on ukse ees ning kõik, kes end veidike “metsa poole” tunnevad olevat, on oodatud huvi tundma Luua Metsanduskooli õppimisvõimaluste vastu.
