Kotkas metsaomanikult pesa rajamiseks luba ei küsi
24.09.2013
HIIU LEHT, Helja Kaptein: Metsaomanikud väärtustavad sihvakaid palgipuid, ent meie suurimad röövlinnud kotkad ehitavad tihti oma hiigelpesad just neile sobiva puu latva, kasvagu see siis riigi-või erametsas, plaanitagu sellest palki või kütet – kotka pesa kaitseb seadus.
Kolmapäeval kogunes paarkümmend metsaomanikku Palade loodushariduskeskusesse, et saada teadmisi kotkaste ja musta toonekure kaitse kohta. Selgitusi olid tulnud jagama Kotkaklubi liikmed Urmas Sellis ja Joosep Tuvi.
Koolituse korraldanud Hiiumaa metsaseltsi tegevjuht Aira Toss selgitas, et sageli ei tea need, kellele mets kuulub, mida ja miks peab kaitsma. “Vahel nähakse lindude ja loomade kaitsmises ainult piiranguid,” ütles Toss.
“Eestis on kotkad kui looduskaitse sümbolid ja suurt vastuseisu nendega seotud piirangutele pole,” ütles Sellis. Ta rääkis, et kui metsaomanikule tuleb äkki paber, mis keelab oma maal viibimise, tekib loomulikult esialgu vastuseis. “Kui pesa leidmise korral püüda maaomanikuga suhelda ja selgitada asja ning näidata kotkast lendamas, on tulemus teine,” kinnitas ta.
Rangelt kaitstud linnud
Kotkaste vaatlemisel ja kaitsmisel on Eestis pikk ajalugu: esimesed andmed pärinevad möödunud sajandi esimesest poolest. Eestis pesitseb kuus liiki kotkaid. Hiiumaal võib neist hea õnne korral näha vaid merikotkast ja kaljukotkas!
Koos kotkastega on Kotkaklubi oma hoole ja jälgimise alla võtnud ka elupaigavaliku ning ohustatuse poolest sarnase musta toonekure. Veel 30-40 aastat tagasi oli merikotkas Põhja-Euroopast kadumas. Kui Läänemeremail keelati eriti ohtlikke pestitsiide ja raskemetalle sisaldavate mürkainete kasutamine, kotkad kosusid ning merikotkas on nüüd jälle meie rannikumaastike asukas. Kaitsta on neid suuri ja uhkeid linde vaja siiski, sest võimalikud ohud pole kuhugi kadunud.
Pesa hävitamine piiranguid ei kaota
Iga kotka pesapaik on seadusega kaitstud, olenemata sellest, mis plaanid inimesel seal võivad olla. Kuna metsaomanikud on erinevad ja nende huvi oma metsa suhtes samuti erinev, ongi liigi säilimise huvides iga kotkapesa ümber kehtestatud ringikujuline kaitsetsoon, mille raadius on 100-500 m. Piirangud kehtestatakse keskkonnaameti poolt ja määramata ajaks, sest pole teada, kui kaua kotkad seda kohta kasutavad või kui kaua on see koht kotkastele sobiv.
Eestis on olnud paar juhust, kui talvel on paar pesa lõhutud. “Kui pesa on hävitatud, ei tähenda see, et piirangud sealt kaoksid,” ütles Sellis. Sellis rääkis, et Hiiumaalt pole seni kindlaid fakte kotkaste häirimise kohta, aga neid on ka raske tuvastada, sest veebikaameraid pole kõigi pesade juures.
Paarimeetrine hiigeIkuhi puuladvas
Teadaolevalt on Eesti kõige tüsedam kaljukotkapesa üle 3 m kõrge. Loomulikult ei asu selline “korruselamu” puu külgokstel, vaid paarisaja-aastase männi tüveharude vahel.
Suurte pesade leidja peab teatama leiust kolme päeva jooksul keskkonnaametile, kes võtab ühendust vastava ala spetsialistiga. Kotkaklubi liikmed vaatavad leitud pesa üle ja määravad, millisele linnule pesa kuulub. “Teatamisi leitud suurte pesade kohta ei tule palju, jõuame need üle vaadata küll,” ütles Sellis. Väga harva tuleb teade klubile juba teada oleva pesa kohta.
Sellis oletas, et ilmselt ei ole Hiiumaal kõiki kotka- ja musta toonekure pesi üles leitud. Seni teadaolevast 34 merikotka pesast on eramaal 1 5, neist kaheksa Natura aladel. See tähendab, et omanikud saavad toetust oma maal kehtestatud piirangute eest. Ülejäänud maaomanikud peavad lootma uuele toetusele, mida keskkonnaminister on lubanud alates järgmisest aastast.
Kotkaste kaitsega tegeleb
Eestis pesitseb 222 linnuliiki, neist 24 kuuluvad röövlindude hulka sh ka kuus liiki kotkaid. Eeldatavalt elab Hiiumaal 25-30 paari merikotkaid, paar kaljukotkaid, kuni kolm paari musti toonekurgi. Must-toonekurg ja kõik kotkad on Eestis rangeima kaitse all.
Leitud suurtest pesadest tuleb teatada keskkonnaametile, mille Hiiumaa kontor on Kärdlas Kõrgessaare mnt 18, tel 463 6820 ja meil hiiu@keskkonnaamet.ee riiklikul tasandil keskkonnaministeerium ja priitahtlikult Kotkaklubi koos Eesti ornitoloogiaühinguga.
Õppepäev toimus ESTLAT projekti “Kotkad riigipiire ei tunnista” raames, mis tegeleb kala- ja merikotka uurimise ning kaitse ühitamisega Eestis ja Lätis.
