Maapinna ettevalmistamine

Maapinna ettevalmistamiseks kasutatakse ka metsaäket (Foto: RMK)

Maapinda valmistatakse ette nii külvi kui ka istutamise eel, aga ka siis, kui on soov kaasa aidata metsa looduslikule uuenemisele. Nii on istutatud või tärkaval puutaimel vähem konkurente ja ka metsaomanikul on lihtsam hiljem noort metsa hooldades leida puutaimi üles.

Hooldamist hõlbustavat maapinna ettevalmistamist võib teha täisharimisena või pinda osaliselt harides. Täisharimist kasutatakse selle kõrge hinna tõttu haruharva. Tänapäeval tehakse maapinna ettevalmistust valdavalt mehhaniseeritult (adraga), vähemal määral käsitsi.

Osalise maapinna ettevalmistamise viise on mitu:

Vaod tehakse adraga liigniisketele muldadele või mullakihi tüsendamiseks ka looaladele, kus tuleb taimed istutada vao harjale.
Ribad tehakse parasniisketele või kuivadele muldadele ülemise mullakihi kobestamiseks, segades toorhuumuse mineraalmullaga.
Lapid tehakse värsketele raiesmikele, kus lapi suurus sõltub kasvukoha viljakusest – viljakatel aladel tehakse suuremad lapid. Külvatakse-istutatakse lapile. Sellisele lapile istutatud taime puhul võib istutamise aastal piisata ühest hooldamiskorrast. Kindlasti tuleks jälgida istutussügavust, et taimejuured ei jääks kõdukihti, vaid saaks mineraalmaasse – kõdukiht on kiire kuivama.
Künkad. Märgades kasvukohtades tehakse kopaga künkad ja kultiveeritakse künkale.

Maapinna ettevalmistamine on abikõlblik tegevus metsa uuendamise toetuse raames.