Istutamine

Istutustoruga istutamine. (Foto:RMK)
Istutamist tasub eelistada:
- kuivadel muldadel, kus niiskustingimused seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks on ebasoodsad;
- viljakatel muldadel, kus lopsakas rohttaimestik ja tärkav võsa lämmatavad puutaimede tõusmed;
- külmakohrutusohtlikel muldadel (külmakohrutusohtlikel aladel väldi paljasjuursete taimede sügisest istutamist);
- erosioonile alluvatel muldadel.
Istutamise puuduseks on selle töö ajamahukus, kulukus ja vähene mehhaniseeritavus. Taimed maksavad omajagu ja ka istutustöö pole odav. Kui taimi ei hoita enne istutamist hoolikalt, võivad kaod olla üsna suured.
Taimi istutades pole looduslikku valikut, mis just kõige tugevamatele eluõiguse annab – seda, kus taim kasvama peaks hakkama, otsustab istutaja. Tavaliselt istutatakse kuuske, mändi, kaske, sangleppa, kõvalehtpuid või pärna.
Istutatavad taimed jagunevad suletud juurekavaga (nn. potitaimed, 1..2 aastased seemikud) ning paljasjuursed (1..2 aastased seemikud ning 2..4 aastased istikud). Paljasjuurseid taimi sobib istutada viljakatele, parasniisketele kasvukohtadele. Suletud juurekavaga taimi sobib istutada vähem viljakatele kasvukohtadele ja/või ette valmistatud maapinnale.

Istutatud kuuse potitaim (Foto: RMK)
Kvaliteetne taim on:
- roheliste okastega;
- selgelt väljakujunenud ladvakasvu ja terve tipupungaga;
- mehhaaniliste vigastusteta;
- sirge tüvekesega;
- niiske turbamättaga, ühekaupa turbamättas (suletud juurekavaga taim).
Sobiv istutusaeg ning võimalik istutamisviis on erinevatel taimedel erinev. Suletud juurekavaga taimi võib istutada kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Paljasjuursete taimede puhul on parim aeg istutamiseks kevadel, enne pungade paisumist. Sõltuvalt kevadest on paljasjuurse taime istutusaega vaid 2–4 nädalat. Eriti tähtis on valida õige aeg just lehtpuutaimedele, kes on tundlikumad juurte rebimise suhtes.
Paljasjuurseid okaspuutaimi sobib kergematele muldadele istutada ka sügisel, kui taim on kasvuperioodi lõpetamas. Tavapäraselt istutatakse sügisel kuuske, sõltuvalt ilmastikust, augusti keskpaigast kuni septembri keskpaigani, et taim jõuaks veel juurduda.
Põhilised istutusviisid on istutamine kiillabidaga, istutamine labidaauku, mullapalliga taimede istutamine, potitaimede istutamine. Loe istutusviiside kohta lähemalt.
Istutamiseks vajaliku taimede arvu ja kasvukohale sobiva puuliigi leidmiseks kasuta Exceli tööriista Metsa uuendamise planeerimine.
Lisalugemist istutamise, kasutatavate abivahendite ning taimede valiku kohta kohta:
- Kirved, kiilud, labidad. Sinu Mets nr 14, veebruar 2009
- Kiil on metsa istutamisel vajalik abimees. Sinu Mets nr 19, mai 2010
- Sügiski võib olla istutusaeg. Sinu Mets nr 28, september 2012
- Istutada on lihtsam kui kasvatada. Sinu Mets nr 11, mai 2008
- Kas istutada või külvata? Sinu Mets nr 10, veebruar 2008
- Külmlaotaim tahab sulatamist. Sinu Mets nr 31, mai 2013
- Ka taimede päritolu on tähtis. Sinu Mets nr 26, märts 2012
- Võõrpuutaimed on õrnemad. Sinu Mets nr 14, veebruar 2009
- Metsaistutajad ei ihale võõrpuuliike – Maaleht 8.05.2014
- Leili Mihkelson metsauuendamisest potitaimedega
- RMK vastused korduvatele küsimustele taimede ja seemnete kohta
- Metsataimlate toodang on Eesti jaoks piisav. Eesti Mets, 24. juuli 2013
- Taimede suur ühistellimine algas üsnagi tormakalt. Maaleht 1.02.2014
- Taimekasvatajaid on juurde tulnud. Sinu mets nr 42, aprill 2016
- Eesti metsataim on kõige parem. Sinu Mets nr 44, oktoober 2016
- Metsataimede ettevalmistus istutamiseks – Luua Metsanduskooli nipinurk