Metsaistutus algas kaks nädalat varem

30.04.2014

MAALEHT, Viio Aitsam:
Metsaomanikud kiirustavad, et sel suhteliselt kuival kevadel maapinna lühikest niiskuseaega ära kasutada.

Eelmisel kevadel, kui lumi veel aprilliski alles oli, lükkusid metsaistutustööd kaks nädalat tavapärasest hilisemaks. Tänavune olukord on risti vastupidine – kaks nädalat varem.

Kibe istutustöö on käinud juba pikalt, ja need metsaomanikud, kes ühistute kaudu on Leedust kuusetaimi tellinud, kahetsevad, et Leedu tarne tavapärasel ajal ehk alles mai alguspäevadel saabub.

Tõsi, suletud juurekavaga taimi (kõnekeeli potitaim – toim) saab istutada ka muul ajal, kuid tavalise paljasjuurse metsapuutaime istutusaeg kevadel on napp ja peab oskama õige aja ära tabada.

Niiskust on vähevõitu

“Alustuseks peab valima hetke, kui maapind on sulanud ja veidi ka tahenenud,” kirjeldas RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu.

Tema sõnul tuleb siis kiiresti tegutseda, et maapinna niiskust ära kasutada. Taimed peavad jõudma juurduda, enne kui esimesed põuad peale tulevad.

“Kui äsja istutatud, kuid juurdumata taim jääb põua kätte, võib ta hukkuda, ja seda kuidagi ära hoida polegi muud moodi võimalik, kui tegutseda nii, et seda ei juhtuks,” ütles Uuetalu.

Tänavu, mil metsas üldse vett vähe, on taimede hukkumise oht, just kuivemates kasvukohtades, küllalt suur ja see teeb metsamehi murelikuks.

“Mina tegin algust juba 10. aprillil. Kuna talv oli lumevaene ja märts väga soe, on pinnases vähe niiskust ning peab varem tegutsema,” ütles Järvamaa metsaomanik Toomas Lemming.

“Oleks saanud väga vara alustada, aga öökülmade tõttu ei hakanud seda tegema,” räätkis Võrumaa Metsaomanike Liidu juhatuse liige Erki Sok. “Meie ühistu esimese ühishanke taimed jõudsid pärale 22. aprillil – seega nädal tavalisest varem.”

Võrumaa Metsaomanike Liidu liikmed istutavad tänavu ca 100 000 kuusetaime, peale selle muid liike ja neid taimi, mida metsaomanikud on hankinud ühistu vahenduseta. Tegelik maht selgub pärast istutusaega.

Erametsadesse istutati mullu üle nelja miljoni taime ja see arv aastati kasvab, kuna omanikke, kes otsustavad oma metsa majandama hakata, on üha rohkem.

Kokku istutatakse viimasel ajal Eesti riigi- ja erametsa igal aastal üle 20 miljoni taime, mullu näiteks 22,3 miljonit. Lisaks tehakse metsakülvi ja aidatakse looduslikule uuendusele kaasa ehk mineraliseeritakse raiesmikul maapinda.

Metsa istutatakse Eestis käsitsi. Riigimetsa majandaja RMK palkab hooajaks lisatööjõudu. “Sel aastal istutab RMKs metsa 1700 inimest ja peaaegu kõik nad on nii-öelda iga-aastased tegijad,” ütles Uuetalu.

Näiteks Valter Pilv, kes praegu istutamas RMK Raplamaa metskonna Vigala piirkonnas, on FIEna riigimetsa majandajale töid teinud üle kümne aasta.

“Selle ka olen ära näinud, et minu ülestöötatud metsa asemel, kuhu ma ka ise taimed istutasin, kasvab nüüd noor mets. Puud on minust pikemad ja juhtus nii, et sealsamas tegin ka noorendiku hooldust,” rääkis ta.

Istutustöö käib nõnda, et talle on antud kaardid, kus raiesmike asukoht, ja nimekirjad, kuhu mida istutada tuleb. Ta ise valib aja – peaasi et õigel ajal valmis on.

Tänavune maht on 104 000 taime, nende seas nii potitaimed kui ka paljasjuursed kuuse- ja männitaimed. “Päeva jõudlus sõltub palju istutuspaiga asukohast, sest kui taimi tuleb kaugelt juurde toomas käia, jõuab palju vähem,” ütles Pilv.

Üldise keskmisena arvestas ta, et potitaimi jõuab istutustoruga päevas maha panna 2000. Samas on päevi, kus tal käivad ka lapsed abiks.

Kägu ikka jõudis

“Tavaliselt jõuab kägu siia metsa istutamise ajal, kuid tänavu on see nii varajane, et pole teda veel kordagi kuulnud,” ütles Raplamaa metsaomanik Taavi Ehrpais, tõsi, juba enne jüripäeva.

Erki Sok rääkis, et tema metsa jõudis kukkuja 19. aprillil, seega nädal varem kui mullu.

Eelmise nädala lõpus hakkas käoteateid rohkem tulema ja nüüdseks on need linnud oma istutusaegsete meeleolude kaunistaja rolli täitmas päris laialt.

Metsatöö

Istutamine 2013

– 2013. aastal istutati Eesti metsadesse 22,3 miljonit metsapuutaime.

– 53% olid kuusetaimed, millest potitaimi oli 15%. Männitaimi oli 42%, millest omakorda potitaimi 59%.

– 1,7 miljonit taime olid toodud naaberriikidest (Leedu, Läti, Rootsi).

– Eestis kasvatatud taimedest viidi välja 3,4 miljonit (Soome, Rootsi).

– Erametsa istutati 4,1 miljonit kuuse-, 0,5 miljonit männi- ja 0,4 miljonit kasetaime.

– Sügisel oli Eesti taimlates tänavu kevadeks kokku 26,5 miljonit taime, millest männitaimi oli 11,6 miljonit, kuusetaimi 12,5 miljonit ja arukasetaimi 1,7 miljonit.

Allikas: keskkonnaamet