Teadusuuring: metsa uuendamisel teevad tulemuse maapinna ettevalmistus ja istutamine

27.03.2025

Metsade uuendamise edukus on metsakasvatuslikult kriitiline küsimus. Värske Rootsi uuring näitab, et maapinna ettevalmistamine ketasadraga ja istutamine tagavad noore metsa eduka alguse – istutatud puude kõrguskasv ületas seemnetest tekkinud puude kõrgust.

Kevadised ilmad annavad märku peagi algavast metsauuendamise hooajast. Metsa teadlik uuendamine võimaldab suunata tulevase metsapõlve arengut ja valida maaomanikule meelepärase puuliigi. Metsa inimjõul uuendamine on suur ja kulukas töö. Seega on igati asjakohane metsaomaniku küsimus, kas tasub noorte puude istutamisega jännata või jätta uue metsapõlve teke looduse hoolde.

Rootsi Põllumajandusülikooli (SLU) metsateadlased Mikolaj Lula juhtimisel võrdlesid erinevate metsauuendamise võtete mõju hariliku männi (Pinus sylvestris) ja keerdokkalise ehk keerdmänni (Pinus contorta) uuenemise edukusele ja kasvule. Kokku jälgisid teadlased Kesk-Rootsis Jädraåsi katsemetsas mitmete uuendusmeetodite tulemuslikkust enam kui kümne aasta jooksul.

Katsevariantide hulka kuulusid mitmesugused uuendusmeetodid (istutamine, külv, looduslik uuenemine seemnetega), maapinna ettevalmistamise tehnikad (ketasadraga tehtud vaod, metsatraktorite jäljed maapinnal), seemnete päritolu (seemlast pärit ja kohalikelt seemnepuudelt pärit seeme). Seemlad on spetsiaalsed istandused, kus kultiveeritakse sobilike omadustega puid, saamaks heade pärilike tunnustega seemneid. Nendest aga kasvatatakse kõrgekvaliteedilist metsaistutusmaterjali.

See traktori haakes olev ketasader külvab vagude tegemisega samaaegselt ka männiseemneid. Mineraliseeritud mullapinnal on noortel männihakatistel parem kasvama hakata. FOTO: JÜRGEN AOSAAR | ERAKOGU

Lula ja tema kaaslased hindasid ka aladele kasvama jäetud seemnepuude väetamise mõju loodusliku uuenduse tekkele. Pilti muutsid veelgi kirjumaks katsesse kaasatud kaks eelnimetatud puuliiki.

Selgus, et mõlema uuritud liigi puhul olid istutatud puud 11 aastat pärast uuendamist selgelt kõrgemad kui inimese külvatud või seemnepuudelt langenud seemnetest tärganud puukesed. Taimede kõrgust ei mõjutanud ka puuliik: nii hariliku kui keerdmänni istutatud puud olid 11aastaselt keskmiselt ligi kolme meetri kõrgused. See oli pea meetri jagu enam seemnetekkeliste puude kõrgusest. Seejuures võtsid teadlased arvesse ka istutatud ja seemnetekkeliste puude vanuse vahet.

Istutustihedus kõikides katsevariantides oli 2800 puud hektari kohta, mis on ligilähedane meil seadusega nõutud männi istutustihedusele. Mõõtmise ajaks oli suurem osa istutatud puudest säilinud.

Külviga uuendatud ja looduslikule uuendusele jäetud aladel oli noorte puukeste arv mitu korda suurem kui istutusaladel. Lula ja tema kolleegid leidsid, et ketasadraga ette valmistatud maapind soodustas looduslikku uuenemist selgelt enam kui vaid metsamasinate rataste tekitatud mineraalne pind.

Ketasadraga mineraliseeritud katselappidel kasvas üle poolte puukestest just adra vaos ja üheltki mõõtepunktilt ei puudunud noored puud. Metsamasina rataste häiritud ja puutumata maapinnal kasvas vaid umbes viiendik uuenduse puudest. Traktori ratastest mõjutatud pinnal olid seejuures n-ö tühjad enam kui kolmandikul mõõtepunktidest.

Ilmnes ka, et seemnepuude väetamine ei andnud uuenduse tiheduse ega kõrguskasvu osas mingit eelist. Samuti olid sarnased seemlaseemnest ja kohalike puude seemnest kasvama hakanud puukeste kõrgused.

Rootsi teadlaste järeldus on selge: kui soovitakse noore metsapõlve kiiremat ja ühtlasemat kasvu, on istutamine parim valik. Istutatud puudele annab kasvueelise esialgne kõrgus ja juba taimlas kasvanud juurestiku olemasolu.

Loodusliku uuenemise parendamiseks peab kindlasti pöörama tähelepanu maapinna ettevalmistamisele. Seemnete idanemist ja seemikute kasvu mõjutavad aga mitmed tegurid, näiteks õhu- ja mullaniiskus, seemnete kaetus mullaga ja mulla tihenemine.

Samuti nendivad töö autorid, et paljudele metsauuenduse alastele töödele vaatamata on endiselt vaja jätkata selliseid uuringuid, kus võrreldakse erinevate uuenduse viiside tulemuslikkust.

Harilik mänd on Eestis levinuim puuliik, umbes kolmandik meie metsadest on männikud. Keerdmännimetsi kasvab meil küll väga vähe, kuid seadus lubab metsa uuendamiseks kasutada ka seda liiki. Mõlema puuliigi kasvuks sobivad hästi liivmullad. Rootsi uuringu katsealad paiknesidki just erinevate omadustega liivadel.

Keerdmänni eelistena hariliku männi ees toovad autorid välja selle liigi üldiselt suuremat ellujäämist, kiiremat kasvu ning paremat vastupidavust haigustele ja külmakahjustustele. Seetõttu kultiveeritakse keerdmändi just keerukates oludes, näiteks Põhja-Rootsis.

Artikli autor: Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)

Päisepilt: Pärast lageraiet tekkinud noor männik on heas kasvuhoos – valgust jagub ja vanade puude juurestikud ei sega. Autor: Jürgen Aosaar, Erakogu. 

Artikkel ilmus 26.03.2025 Maalehes