77% nõutud metsast uuendatud

13.04.2016

ÄRIPÄEVA LISA:
Keskkonnaameti metsaosakonna 2015. aasta välitöödest selgus, et 77 protsendil kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud.

Metsaomanikud peavad rakendama metsa uuendamisvõtteid kahe aasta jooksul pärast lageraiet ning viie aasta jooksul tuleb tagada, et tekiks piisava kõrguse ning arvukusega uus metsapõlv. Vastavalt metsaseadusele tuleb metsastada raielangid ja hukkunud metsaosad, rakendades erinevaid uuendusvõtteid – metsaistutust, külvija täiendavat istutust koos puutaimede edasise hooldusega.

2015. aastal hindasid keskkonnaameti metsaspetsialistid juhuvaliku korras välitöödega metsauuenduse olemasolu 4723 metsaeraldusel, mille kogupindala oli 6624 hektarit. Selgus, et 77% eraldistest oli piisav metsajärelkasv tagatud. Vastavalt metsaseadusele saatis keskkonnaamet märgukirjad 54 eralduse omanikule, kellel oli metsauuendamise kohustus täitmata ehk maapind ette valmistamata, istutus ja külv tegemata ning puudus ka looduslik uuendus, mis oleks taganud raiest viie aasta möödudes uue järelkasvu. Metsauuendamise kohustuse täitmise tähtaega pikendati maaomaniku soovil 427 eralduse osas, neist enamus kuulub RMK-le.

“Algamas on kevadine metsaistutamise ja külvi hooaeg, mille eel tasub läbi mõelda tegevused, millega tagada raiutud raiesmikele ja hukkunud
metsaosadele uus sobivate puuliikidega metsapõlvkond. Kõige olulisem on pöörata tähelepanu okasmetsade uuendamisele, et saada tulevikus metsa eest väärilist tulu,” lausus Keskkonnaameti metsanduse peaspetsialist Ülo Tuvi.

Keskkonnaamet hindab metsauuenduse ekspertiisi käigus, kas metsaomanik on oma kohustusi täitnud. Kui uuendusvõtteid pole rakendatud või metsa järelkasv pole piisav, juhitakse sellele tähelepanu. Kui eraldusel puudub nõutud metsauuendus, on sellega piirnevate eralduste osas lageraie keelatud. Märgukirjade eiramise korral on tegemist metsaseaduse mittetäitmisega ning sel juhul on võimalik rakendada sanktsioone.