Aeg on murda diislibarjäär
08.02.2018
Tulevik on kindlalt taastuvate kütuste päralt ning juba täna tasub mõtlema hakata biogaasi kasutuselevõtu peale, kirjutab Keskkonnainvesteeringute Keskuse energeetika juhtivkoordinaator Siim Umbleja Äripäevas.
Siiani on Eestis ühistranspordis levinuim diislikütus või fikseeritud liinidega elektertoide, nagu näiteks tammidel, trollidel, rongidel. Järjest suurenenud mobiilsuse ja paindlikkuse vajadus on sundinud omavalitsusi vähemalt bussiliikluse korraldusel diislikütust eelistama. Diislikütus on aga fossiilne ning võõramaist päritolu. Unifitseerimine võib olla küll tõhus, kuid ei vii meid edasi, sest kaob julgus teha asju teistmoodi ja paremini.
Õnneks on viimastel aastatel nn diislibarjäär murdunud ning ka alternatiivsed lahendused leiavad järjest rohkem kasutust. Üks käegakatsutavatest variantidest on gaasiliste kütuste kasutuselevõtt. Üheks levinumaks ja praktilisemaks on surugaas, mis peitub koodnime CNG taga. Eestis on Tartu linn olnud surugaasi linnatranspordis kasutusele võtmisel suunanäitaja.
Visalt, aga järjekindlalt on gaaskütust hakanud kasutama ka teised ühistransporditeenuse tellijad, sest busside hinnavahe muutub järjest väiksemaks ning gaas on diislikütusest lihtsalt odavam. Gaaskütused on puhtad kütused ning mootorid on vaiksed.
Üleminek biogaasile on lihtne
Kasutusel olevad või võetavad gaasibussid võimaldavad aga ainult ühe lisaliigutusega – fossiilse maagaasi asendamisega biometaaniga – muuta ühistranspordi CO2 neutraalseks. Teatavasti on Euroopa Liidu eesmärk biokütuste osakaalu tõstmine transpordis 10%-le aastaks 2020 ning selle saavutamiseks on ellu kutsutud riiklikud toetusprogrammid.
Loe edasi Äripäevast.
Loe KIK biometaani tootmise ja transpordisektoris tarbimise toetuse kohta täpsemalt SIIT.
