Aeg on alustada kuuse-kooreüraski tõrjega

Kuuse-kooreüraski tõrje kevadiseks esimeseks etapiks on püünispuude langetamine.  See aeg on nüüd kohe kohe käes, seega tasub juba valmistuda.

Püünispuudeks valitakse vigastatuid, nõrgestatuid või kasvus alla jäänuid kuuski kahjustuskollete läheduses. Kevadisteks püünispuudeks sobivad ka sügis-talvised tormimurru, -heite ja lumemurru kuused. Oluline on, et püünispuude asukoht jääks kolde lähedale. Asukoha valikul peab arvestama, et püünispuud ning ka lähedalasuvad puud, mis on üraski poolt asustatud, tuleb metsast mõne nädalaga pärast puude asustamist välja vedada, et putukad seal häviks.

Püünispuud langetatakse võimalusel möödunud aasta üraskikolde lähedusse väikeste gruppidena 5–10 kaupa (kuni 10 tm hektari kohta) eemale tervetest puudest. Üraskilendluse ja -asustuse järgselt otsitakse üles ning raiutakse ka täiendavalt lisanduvaid värskelt asustatuid jalal kasvavad puid. Masinraie korral püünispuud langetatakse ja jäetakse võimalikult laialilaotatuna tõrjekohtadele märtsikuu II pooles, sest rullikute poolt vigastatud, osalt lahtise koorega puudel koorealune kuivab ruttu läbi ja pole mardikatele asustamiseks enam atraktiivne või asustus jääb loodetust madalamaks. Eelistada tuleks mootorsaega püünispuude langetamist.

Püünispuude efektiivsuse suurendamiseks on kasutusel ka feromoonpreparaadid.  Püünispuud tuleks panna väikeste gruppidena ja iga grupi peale 1–2 feromoonpreparaati. Nendest eralduvate lõhnainete abil saavutatakse võimalikult suurem üraskite asustustihedus püünispuude tüvel.

Kevadel üraskite poolt asustatud püünispuud tuleb metsast välja vedada saeveskisse saagimiseks optimaalselt 2–3 nädala jooksul üraskite haude rajamisest, mille käigus mardikad ja haude erinevad arengujärgud hukkuvad. Viivitada sellega ei tohi, vastasel juhul jõuavad mardikad kooruda, koore alt lahkuda ning rajada läheduses kasvavatele kuuskedele mai–juuni kuus täiendavalt sõsarhaude.

Tutvu kuuse-kooreüraski juhendmaterjaliga siin.

Rohkem infot kuuse-kooreüraskist Keskkonnaportaalis .

Autor: Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Merit Ehrpais

0Shares