Alutaguse rahvas suhtub uude rahvusparki umbusuga
02.03.2018
Kohalikud elanikud suhtuvad keskkonnaministeeriumi plaani Ida-Virumaale Alutagusele Eesti kuuenda rahvuspargi rajamisest umbusuga, kirjutab Põhjarannik.
Praegustel looduskaitsealadel tegevust piiravatest reeglitest räsitud metsaomanikud kardavad, et rajatav rahvuspark muudab piirangud veel karmimaks, ega näe sellest piirkonnale erilist kasu tõusvat.
Külli Kriis kirjutab Põhjarannikus, et Alutaguse valla elanikud pole põrmugi looduse ega selle kaitsmise vastu. Paraku on riigi suhtumine kaitsealadel elavatesse maa- ja metsaomanikesse olnud kõike muud kui nendega arvestav. Hüvitised kaitsepiirangute talumise eest on pisikesed, oma metsa kasutamine üsna võimatuks tehtud, maade müügi järjekord aastatepikkune ja maadevahetusest ei taheta üldse rääkida.
Sel nädalal Iisaku rahvamajas toimunud arutelul rääkisid planeeritavast rahvuspargist keskkonnaministeeriumi esindajad. Ministeeriumi kantsler Andres Talijärv usub, et uut rahvusparki saaks kohalikud elanikud teenuseid pakkudes hästi ära kasutada. Viiele praegusele Eesti rahvuspargile kuuendana lisanduv Alutaguse rahvuspark oleks Euroopa Liidu idapoolseim rahvuspark, erilist tähelepanu väärivad ka Alutaguse piirkonnas asuvad Euroopa suurimad rabamassiivid.
Talijärv selgitas kohalikele, et moodustatav Alutaguse rahvuspark hakkab koosnema lahustükkidest – praegu olemas olevatest kaitsealadest -ja toimima natuke teistmoodi, olema rohkem avatud kui kaitsealad senimaani. “Tahan teil maha võtta hirmud, et praegu kehtivad piirangud lähevad rahvuspargis karmimaks – nii see ei ole,” kinnitas ta.
Ka keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma leiab, et haldusreformi järel tekkinud Alutaguse valla jaoks võiks sama nimega rahvuspark olla väga hea kaubamärk.
Siiski ajab jutt uue rahvuspargi loomisest kohalikud inimesed ärevile. Ametnike jutt, et uusi piiranguid ei tule, inimesi ei rahusta. Lubadusi on kuuldud igasuguseid.
