Arutelu: võitleks kliimamuutuste vastu puiduga?
12.08.2019
ERR Novaatror vahendab Arvamusfestivali arutelu “Millist rolli mängib puit ja kliimaprobleemide lahendamisel?”, kus arutleti võimaluste üle, kuidas Eestis puitu rohkem väärindada ja seda viisil, mis pakuks leevendust silmitsi seisvale kliimakriisile.
Puit on tõeline 21. sajandi materjal: see on loodussõbralik, taaskasutatav ning oma kasvamise ajal süsinikku siduv. Kõike, mida toodetakse täna fossiilsetest materjalidest, on võimalik teha puidust. Juba praegu osatakse puidust toota pakendeid, riideid, maju, autosid, päikesepaneele, kosmeetikatooteid ja isegi arvutiekraane.
Põgusa sissejuhatusena selgitas Cambridge’i kliimateadlane Annela Anger-Kraavi kuulajatele, mida see kliimamuutus ikkagi endast kujutab ning milline on selle mõju Eestile.
“Me kasutame energia saamiseks viimased 150 aastat fossiilseid kütuseid ja laseme seda õhku. Selle tagajärjel on järjest suurenenud kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris, mis lööb tasakaalust välja meie kliima – sellest ka kliimamuutused.”
Annela Anger-Kraavi rõhus ka tõsiasjale, et kliimakriis on globaalne probleem ning isegi, kui Eesti lõpetaks täna fossiilsete kütuste kasutamise, kannataksime ikka. See aga ei tähenda, et me oma väiksuse tõttu midagi tegema ei peaks – vastupidiselt on võitluses kliimamuutustega oluline iga riigi roll ning ühine koostöö.
Ja kui nüüd otseselt vastata debati pealkirjas püstitatud küsimusele, siis tulebki siinkohal mängu mets, mis on osa lahendusest kliimaprobleemide lahendamisel, kuna “ilus ja kasvav mets seob õhust süsinikdioksiidi,” väitis Anger-Kraavi, “selleks, et mets suudaks oma rolli täita, peame selle eest hoolitsema.”
Sõnasabast võttis kinni Marek Metslaid, kes selgitas metsa eluringi: “Mets seob oma erinevates arenguetappides süsinikdioksiidi erineva kiirusega. Noorem ja keskealine mets suurema kiirusega, vananev mets aeglasemalt.”
