Baltimaade suurim graanulitehas võttis vastu esimesed puukoormad
06.10.2014
VALGAMAALANE, Sirje Lemmik:
Teispäeval saabus Osula graanulitehasesse kaks esimest puukoormat ettevõttelt Valga Puu. Tehase käivitumine on oluline ka Valgamaa metsaomanikele.
Kuigi tehas paikneb Võrumaal, on selle töölehakkamine ja koostöö Osula Graanul OÜga Valga Puu juhatuse esimehe Andres Oleski sõnul märgilise tähendusega kõigile Lõuna-Eesti metsaomanikele. Neil tekib võimalus müüa tootmise kõrvalprodukte või madalama kvaliteediga ümarpuitu senisest tunduvalt madalamate transpordikuludega.
Oleski teada on tänapäeval metsaressursi mõttes küttepuudega metsad suuresti majandamata. «Kui küttepuu hind, millest maha arvata transpordi- ja ülestöötamise kulu, jätab metsamehele kätte ebapiisava raha, ta seda metsa ka ei raiu ja seepärast paljudes metsades raie seisabki.»
«Metsahaldamine kasvab, kui inimene näeb, et talle on see kasulik. Siis hakkab ta sellega ka rohkem tegelema,» sõnas ASi Graanul Invest ja OÜ Osula Graanul juhatuse liige Jaano Haidla. Uus tehas sellise võimaluse paljudele metsaomanikele pakubki.
Valgamaa ettevõttele väga oluline
Samuti on tehase käivitumine äärmiselt oluline Valga Puule, kes on RMK kõrval tehase teine oluline puiduga varustaja.
Tehases saab kasutada eri liiki puitu: kütte- ja paberipuud, haket, saepuru ja höövlilaaste. Kokku liigub sealt läbi 600 000 tihumeetrit aastas, millest kuni 250 000 tihumeetrit varub Valga Puu.
Ettevõte on juhatuse esimehe sõnul investeerinud kõvasti metsa ümbertöötamise tehnikasse ja suudab raiuda 400 000 tihumeetrit aastas. «Osula Graanulile varutav puit moodustab umbes poole meie praegusest tootmismahust, kuid meil on plaanis veelgi investeerida tehnikasse ning raiemahtu kasvatada,» sõnas Olesk. Planeeritud puidu kokkuostuhind on paberipuul 28 ja küttepuul 22–24 eurot tihumeetri kohta.
OÜ Valga Puu varustab puiduga lisaks Osula Graanulile teisigi Graanul Investi toortmisüksusi Patkülas (Helme Graanul), Imaveres ja Ebaveres.
Osula graanulitehas alustab tööd novembris-detsembris, tootmismahuks on plaanitud 250 000 tonni aastas. Selle näitaja poolest on tegu suurima pelletitehasega Baltimaades.
«Ametliku ja piduliku avamise jätame järgmise aasta kevadesse. Selleks ajaks saame kõik liinid tööle panna ja need ka ära proovida,» täpsustas Jaano Haidla.
Graanuleid kaht sorti
Tehas hakkab valmistama kaht sorti graanuleid: premium- ehk kvaliteetgraanuleid ja tööstusgraanuleid. 99 protsenti toodangust läheb Euroopa riikidesse: tööstusgraanul sooja ja elektri koostootmisjaamadesse ning kvaliteetgraanul eratarbijatele. «Kahjuks pole Eesti tarbijad veel nii haritud ja teadlikud, et sooviksid graanuleid suuremas mahus tarbima hakata, kuigi esimesed positiivsed märgid selles vallas juba on,» sõnas Haidla.
Juhatuse liikme sõnul tuleb puidugraanuli kasutamine odavam, kui gaasi, vedelkütuse, elektri või maakütte kasutamine, kuid kindlasti jääb see kallimaks halupuust. «Vahe ongi selles, et üks võimaldab kütta automaatsüsteemil, teine nõuab käsitsi kütmist ja ahjukütja oled ise. Esimese variandi puhul oled lihtsalt sooja nautija,» selgitas Haidla.
Kindlasti eeldab graanulitega kütmine kõigepealt katlaostu, kuid see tasuvat end ära juba kolme aastaga. Juhatuse liikme sõnul kulub 150 ruutmeetri suuruse elamu kütteks aastas umbes kuus tonni graanuleid, mille keskmine hind on 170–180 eurot tonn.
Suur hulk inimesi saab tööd
Uue tehase käivitumisel saab tööd 40 inimest. «Kuna tootmine on kõrgtasemel mehhaniseeritud ja automatiseeritud, nõuab see ka haritud inimesi,» rõhutas Haidla.
Oleski sõnul saavad kaudselt tööd aga veel paarsada inimest, kes seotud metsa ülestöötamise, metsa ja graanulite veo ning logistikaga. «Loodan, et meist saab seejuures regiooni metsaomanikele võrdväärne ja neile kasutoov partner.»
Sõmerpalu valda ehitatav tehas on ASi Graanul Invest grupi seitsmes pelletitehas ning selle valmimisel kasvab grupi tootmisvõimsus rohkem kui miljoni tonnini aastas.
