Biomajandus Euroopas: olevik ja tulevik
28.12.2018
Euroopa Komisjon avaldas oma nägemuse Euroopa Liidu biomajanduse strateegia uuendamisest. Tegu on strateegiaga, mille kehtiv versioon võeti vastu aastal 2012. Seega on aeg hinnata saavutatut ning planeerida tulevikku. Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai annab Maablogis teemast ülevaate.
Mis on „Euroopa biomajandus“?
Lihtsustatult hõlmab biomajandus kõiki sektoreid, mis põhinevad bioloogilistel ressurssidel (loomad, taimed, mikroorganismid ja biomass, sh näiteks biojäägid). Seega kuuluvad selle alla nii põllumajandus, metsandus, kalandus kui ka kalakasvatus; aga ka töötlev tööstus, mis kasutab bioloogilisi ressursse ja tooraineid, et toota toitu, sööta ja bioenergiat ning pakkuda nendega seotud teenuseid.
Biomajanduse käive Euroopas on praegu 2,3 triljonit eurot ning sellega on hõivatud 8,2% ELi tööjõust. Bioenergiaallikad on Euroopas enim kasutatavad taastuvenergiaallikad ning jäävad ka edaspidi oluliseks, et saavutada aastaks 2030 taastuvenergia osakaaluks 32% kogu energiatarbimises.
Euroopa biomajanduse aluspõhimõtted on kestlikkus ja ringmajandus
Kestlikkus viitab lihtsustatult sellele, et ressursse ei tohi kasutada määral, mis kahjustaks keskkonda. Pigem tuleb panustada kliimamuutusega võitlemisse ja reostuse vähendamisse, aga ka maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku arengusse. Keskseks deviisiks biomajanduse mõtestamisel on taastumatute ressursside asemel taastuvate bioressursside kasutamine. Ühe hea näitena võib siinkohal ehk tuua ehituses betooni asendamise puiduga – kasutades tonni betooni asemel tonni puitu, vähendame CO2emissiooni hinnanguliselt 2,1 tonni.
Ringmajanduse põhimõtteline eesmärk on hoida tooraine pidevas ringluses – ehk siis eesmärk on jäätmevaba majandus. Üks keskne teema biomajanduse kontekstis on näiteks toidujäätmete kasutamine. Hinnanguliselt võiks just linnades tekkivate toidujäätmete kasutamiseks lahenduste leidmine (näiteks nendest loomasööda tootmine vms) hoida maailmas põllumajandusmaad kokku ulatuses, mis võimaldaks toita ära kolm miljardit inimest. Sisuliselt oleks tõhusa ringmajanduse põhimõtete rakendamisel võimalik tagada toidutootmisvõimekus kogu maailma kasvavale rahvastikule ilma põllumajandusmaad laiendamata. Strateegia rakenduskavas on näiteks esialgu planeeritud viia Euroopa 5 kuni 10 suurlinnas toidujäätmete käitlemine täielikult ringmajanduse põhimõtetele vastavusse.
