Eakaid maaomanikke ärritab kinnisvarahaide karm surve
15.05.2014
MAALEHT, Alo Lõhmus:
Äri maaga: põllu ja metsa viimastel aastatel tublisti kerkinud hind on käivitanud ägeda osturalli, kus maaomanike mõjutamisel lähevad käiku ka survemeetodid
Maade kokkuostjad helistavad taludesse või sõidavad ootamatult õue peale. Neil kõigil on sama jutt: “Müüge oma maa ja maja maha. Ei soovi? Äkki mõtlete veel…” Maaomanikud tunnevad end ahistatuna või isegi hirmutatuna.
Tartumaal Rannu vallas elav Milvi Palo sai aprilli keskpaigas kummalise telefonikõne.
“Tervist! Kas proua Milvi kuuleb?” küsis meeldiv naishääl. “Kas te ei ole mõelnud oma kinnistu äramüümise peale?”
“Kust te sellise jutu võtate?“ imestas proua Milvi.
“Noh, te elate ju üksinda,” vastati toru teisest otsast.
Palo seletas võõrale, et tal on lapsed ja lapselapselapsed, kes talu maad kunagi üle võtavad.
“Aga me oleksime teie kinnistu ostmisest väga huvitatud!” nurus meeldivaks sätitud naishääl edasi.
Selle peale küsis Palo, kes tundis juba kerget tüdimust, kust on helistaja üldse tema telefoninumbri saanud.
“See ei ole ju mingisugune saladus. Me kammime läbi kõik Võrtsjärve-äärsed maaomanikud,” vastas maaostja.
Ning jätkas samas vaimus: “Aga kui te ikka mõtleksite müügi peale, mis teie hind oleks?”
Nüüd põrutas Milvi Palo, et tema ei müü midagi ning on üldse juba selles eas, kus tahab oma kodus surra.
Kui lapselapsed kunagi müüvad, siis müüvad, kuid praegu ei tule see kõne allagi.
Kuid helistaja oli järjekindel. “Aga tehke meile ikkagi pakkumine, me oskame siis arvestada!” mangus ta järele mõtlema ning lubas tagasi helistada.
Palo mäletab, et jutu alguses teatas tundmatu ostuhuviline ka firma nime, keda ta esindab, kuid suures ärevuses lendas see naisel kõrvust mööda. Ka telefoninumber, kust kõne tuli, on mobiili mälust juba kustunud.
Kas te siis rahast pole huvitatud?
Umbes samal ajal sai sarnase kõne ka Palo lähedal elav maaomanik Uno Ots. Õigupoolest oli neid kõnesid lausa kaks.
“Esimene kõne oli ühelt naisterahvalt. Kiidab ilusti ära, et teil on nii ja nii palju metsa ning sellised hooned, kas te ei tahaks müüa,” meenutab Ots.
Ta vastas, et müümine ei ole praegu plaanis, pärijad on samuti olemas.
“Siis öeldi mulle, et aga kas te siis rahast ei ole huvitatud?”
Ots vastas puhtsüdamlikult, et praegusel momendil ta tõesti ei ole.
“Ma leian ise ostja, kui mul vaja on,” selgitas ta helistajale kannatlikult.
Helistajail on väga täpsed andmed
Paar nädalat hiljem järgnes teine telefonikõne, sedapuhku meesterahvalt. Ka tema oli Otsa maavaldustega hästi kursis.
Ots ei mäleta, et kumbki helistaja oleks end tutvustanud ega öelnud firmat, keda nad esindasid.
“Küll aga ütles teine helistaja, et tuleb aeg, kus sa ükskord niikuinii oma maa müüd!”
Selle peale vihastas Ots nii kõvasti, et tal ei tulnud pähe helistaja telefoninumbritki salvestada. Praeguseks on see muidugi telefonist kustunud.
“Küla pealt olen kuulnud, et nad on helistanud paljudele ning just üksikutele inimestele, kellel on maad. Tundub, et nad teavad, kes elab üksinda. Kuid kust nad need andmed võtavad?” imestab mees.
Maaomandi kohta saab ülevaate maa-ameti koduleheküljelt ja e-kinnistusraamatust, omanike salastamata telefoninumbrid on leitavad internetist, kuid kuidas teatakse otsida just üksikuid ja vanemaid maaomanikke?
Seetõttu võivad pealetükkivad maaostukõned mõjuda tõeliselt hirmutavalt. Nii juhtus ühe prouaga, kelle lauatelefonile helistati 30. aprillil.
“Mu emale helistas keegi mees. Ta oli end ka tutvustanud, kuid emal on veidi kõva kuulmine ja ta ei saanud firma nimest hästi aru,” räägib tundmatuks jääda sooviva proua linnas elav tütar.
Helistaja käis peale, et müüge talu ära. Proua vastas, et ei müü, sest pärija on olemas. Mees aga ei jätnud jonni ja kordas oma ettepanekut.
“Ema on natuke hirmul,” tunnistab tütar. “Ta elab üksi, ei tea ju, mis inimesed need helistajad on. Võõras inimene helistab niisuguse teemaga ja on lisaks veel pealetükkiv. Äkki on pätikamp?”
Tütar proovis Elioni kaudu teada saada, kust kummaline kõne tuli, kuid selgus, et sissetulevaid kõnesid avaldatakse vaid politseile.
“Helistaja teadis täpselt nii ema kui talu nime, ehkki me pole mingit müügikuulutust avaldanud!” imestab tütar.
Kokkuostja: te müüte varem või hiljem
Ühe teise Rannu valla maaomaniku, kes samuti soovib tundmatuks jääda, ehmatas kõne samuti ära. “Ma ostan teie kinnistu ära! Kas te siis ei müügi seda?” oli reibas naishääl teatanud.
Maaomanik hakkas selle peale muretsema, et äkki on keegi tema maa enda oma pähe müüki pannud või avaldanud fiktiivse müügikuulutuse.
Kummaline oli ka asjaolu, et helistaja oli teadlik põllumaa väljarentimisest. “Te ju rendite maad välja, varem või hiljem ka müüte!” oli helistaja arvamust avaldanud.
Rannulase August Saalitsa maa ja mets on kirjutatud tema tütarde nimele. Ometi helistati kevadel talle ettepanekuga see maa müüa. Teatati isegi hind, mida ollakse valmis maksma, ning lubati see enne metsa maha võtmist ette maksta.
“Vastasin, et kulla meheke, ma olen kolmkümmend aastat metsaga tegelnud, sa tuled mulle metsaga maa eest puu hinda pakkuma! Ma saan vanainimestele kütet müües ka parema hinna,” meenutab Saalits. “Maa koos metsaga maksab 9000 eurot hektar, maa ilma metsata maksab 1900. Sa tuled mulle kommiraha pakkuma!”
Seejärel hakati kõnedega pommitama tema tütreid kui tegelikke maaomanikke.
“Kuna ma metsa tunnen, siis ei saa mind petta, näiteks lõigata 100 tihu maha ja öelda pärast, et oli ainult 20,” muigab mees.
Kuna saladuslike helistajate jäljed on telefonimäludest kustunud, ei õnnestugi kindlaks teha, millistest firmadest kõned lähtusid.
Pealetükkivas müügitöös ei ole iseenesest ka midagi kuritegelikku, kuid kodutalude müük on tundlik teema ning nende väljalunimine telefonitsi mõjub inimestele ärritavalt.
Kuid telefoni teel võib metsaomaniku õnge võtta ka kahtlase taustaga firma, kes on väljas puhta pettuse peal.
Märtsi lõpus kirjutas Maalehe Metsaleht mitmest sellisest juhtumist.
Maa hind on mitmekordistunud
Kõik see annab aimu, millise ulatuse on võtnud maaosturalli. Ennekõike väljendub see kiires hinnatõusus.
Kui 2009. aastal maksis haritava maa hektar Tartumaal alla tuhande euro, siis praegu on nii mediaan- kui keskmine hind üle 2000 euro. Maa-ameti statistika kohaselt on Tartumaal tänavu makstud ka 2842.40 eurot hektari eest.
Ka metsamaa hektari keskmine hind on mõne aastaga kahekordistunud (praegu keskmiselt 3027 eurot). Korraliku metsaga metsamaa eest on tänavu makstud ka üle 8000 euro. Kiire hinnatõus on täheldatav üle Eesti.
Kinnistu OÜ juhataja Mart Erik ütleb, et statistikast välja kooruv põllumaa praegune 2000eurone keskmine hind ei näita kogu tõde, sest sisaldab ka varem kokku lepitud madalate hindadega sooritatud tehinguid.
“Põllumaa vabaturuhind on kõrgem ja jääb 2500−3000 euro vahele. Tartumaal võib see korraliku põllu eest olla ka 3000−4000, saartel alla 2000 euro hektari kohta,” sõnab Erik.
Tema sõnul on hinnaralli taga eelkõige suurpõllumehed, kes otsivad rakendust oma võimsale masinapargile ning soovivad välistada segadusi PRIA toetustega.
“Spekulandid ei maksa hektarist kolm-neli tuhat eurot, kuid põllumehed maksavad. Neil käib maa pärast omavaheline nagistamine,” iseloomustab Erik. “Palju räägitakse maid ostvatest välismaalastest. Mina esindan samuti välismaalasi, kuid sellise hinna ees tõstame käed üles. Me ostame tunduvalt odavamalt kui suurpõllumehed.”
Ka kolm hektarit läheb kaubaks
Kui mõne aasta eest otsisid ostjad eelkõige suuri põllumassiive, siis nüüd läheb hästi kaubaks ka kümnehektarine või väiksemgi põllutükk.
“Meie põllumaa omand on ju äärmiselt killustunud. Massiive on muidugi tore osta, aga neid ei ole lihtsalt kuigi palju müügis,” sõnab Erik. “Põllumees ostab ka kolmehektarise tüki, mis asub tema enda põldude kõrval või on tee ääres ja lihtsasti ligipääsetav.”
Metsamaa osas tuleb mõistagi eristada kasvava raieküpse metsaga metsamaad ning puhtaksraiutud lanke, maaärimeeste keeles “laipu”. Viimaste hind on pigem langustrendis.
“Praegu on turul 30 000−40 000 hektarit selliseid “laipu” ning ostjaid eriti pole. Või vähemalt ei ole need enam valimatud ostjad nagu vanasti,” räägib Erik.
Metsamaahinna keskmise tõusu tõi hoopis okaspuupalgi kõrge hind, mis kergitas ka palgimetsaga maatükkide väärtust.
“Seevastu küttepuu enamusega metsa hind on madal. Selles on süüdi pehme talv, mis viis langusse kogu meie majanduse. Energiat polnud vaja, ei elektrit ega ka ahjukütet,” selgitab Erik.
Ligikaudu 12 000 hektarit põldu omava ASi Põlluvara juhataja Vello Teor ütleb, et firma pole viimasel ajal põldu juurde soetanud. “Põhjuseks on just liiga kõrge hind. Me ei püsi konkurentsis,” tunnistab ta.
Teor ei pea hinnaralli põhjustajaks aga ainult suurpõllumehi. “Ostjad on nii suured kui ka väikesed põllumehed. Neil on olnud kaks suhteliselt head aastat ning neid toetavad ka pangad,” leiab Teor.
Eesti ühe suurima põllumajandustootja Estonia OÜ osanik Jaanus Marrandi tõdeb, et maa hind on tõusnud tasemele, kus see on ka müüjatele atraktiivne.
“Meil on üle 60 protsendi kasutatavast maast enda omandis ja riskitsoonist oleme seega väljas, aga kui pakkumine tuleb, siis oleme püüdnud maad ikkagi osta. See tõstab ettevõtte vara väärtust. Praktiliselt igal nädalal pakub keegi maad müüa,” kirjeldab Marrandi.
Õppetund: enam maad ostmata ei jäta
Põllumaa hind Järvamaal, kus Estonia OÜ tegutseb, ulatub 3000 euroni hektari eest.
“Eks oma rolli mängib selles ka poliitikute poolt veidi liigselt üles köetud ootus, et põllumeestele tulevad Euroopast tohutu suured toetused. See on löönud turu kihama,” ütleb Marrandi.
Ta toob näiteks, et veidi üle aasta tagasi jättis firma ostmata ilusa põllumaatüki, sest selle eest küsiti 1500 eurot hektari kohta.
“Pidasime seda ropult kalliks, kes seda ikka ostab. Kuid kinnisvarafirma ostis ära ja nüüd me rendime seda üsna suure raha eest,” nendib Marrandi. “Pärast seda võtsime vastu otsuse, et püüame osta oma piirkonnas võimalikult palju maid.”
Kuid mis juhtub maa hinnaga eelolevatel aastatel?
Mart Erik usub, et põllumaa osas on oodata korrektsiooni. “Praeguste toetuse taseme ning vilja ja piima hinna juures on hinnatõus jõudnud piiri peale. Kehvemate maade hind võib alla minna, paremate puhul jääb see aga ehk praegusele tasemele pidama,” ennustab ta.
Kohalikul tasandil ei pruugi see muidugi otsest mõju avaldada: kui heal järjel põllumees soovib omandada oma talu lähedal maad, on ta edaspidigi nõus head hinda maksma.
“Kuid järgmise paari aasta jooksul põllumaa hind ei kahekordistu, ei tõuse 6000 euroni,” usub Erik. Metsamaa osas ennustab ta paljaks raiutud lankide hinna langust, sest majanduslangus sunnib neid lanke omavaid firmasid maa müüki panema.
Uus hinnasiht: 5000 eurot ha
Teor usub, et põllumaa hind kasvab. “Naaberriikides on hinnad kõrgemad, seega kasvab ka meil,“ hindab ta. “Kui ei tule mingit suuremat kriisi, jätkub tasapisi ühtlustumine naabermaade hindadega.”
Põhimõtteliselt sama meelt on ka Marrandi. Ta viitab, et Soomes maksab põllumaa hektar umbes 10 000 eurot ning hindade loomuliku ühtlustumise tõttu liigub selles suunas ka Eesti.
“Meie põllumaa hind võib tõusta 5000 euro kanti juba lähiaastatel, sealt edasi võib kasv aeglustuda,” prognoosib Jaanus Marrandi. “Me ei saa tahta, et meil oleks maa kümneid kordi odavam kui mujal Euroopa Liidus.”
Maa hinna tõus on põllumehe sõnul hea, sest peletab eemale odavat maad jahtivad välismaalastest spekulandid, kes soovivad teenida kiiret tulu.
“Kuid mida oma maaga praegu teha, kas ja millal seda müüa, seda peab otsustama muidugi iga inimene ise,” ütleb Marrandi.
