Eesti metsade juurdekasvu arvutatakse nüüd uue mudeliga
14.11.2024
Eesti Maaülikooli metsateadlased avaldasid uue Eesti metsade juurdekasvu ennustava mudeli, mis vana mudeliga võrreldes näitab üldjuhul metsade kiiremat kasvu. Uut juurdekasvumudelit saab rakendada igapäevases metsanduspraktikas.
Metsa kasvu prognoosimine juurdekasvumudeli abil on vajalik metsades kasvava puiduressursi hindamiseks. See on aga abiks metsade majandamise planeerimisel. Juurdekasvu arvutamiseks kasutatakse erinevaid mudeleid, mis luuakse metsade pikaajaliste mõõtmiste andmete põhjal.
Eesti Maaülikooli metsateadlased Allar Padari ja Andres Kiviste juhtimisel koostasid Eesti metsadele uue juurdekasvumudeli, mis iseloomustab juurdekasvu läbi rinnaspindala.
Puistu on metsaosa, mis on sarnaste tunnustega ning erineb kõrval asuvatest metsaosadest. Puistu rinnaspindala on kõikide seal kasvavate puude tüvede ristläbilõigete pindala summa. See näitaja on väga tugevas seoses puutüvede mahuga. Seetõttu saab selle mudeliga üsna kergesti prognoosida ka metsade tüvepuidu koguse ehk tagavara juurdekasvu.
UUS MUDEL NÄITAB METSA KIIREMAT KASVU
Graafikud teise boniteedi (H100 = 25.5 m) männikute, kuusikute ja kaasikute juurdekasvudest täiuste kaupa. Kastides toodud legendi numbrid näitavad täiust.
VANA MUDELI ALUSEL UUE MUDELI ALUSEL
Ennustab metsa kasvu
Uurijad koostasid mudeli just rinnaspindala kohta seetõttu, et see on üsna lihtsasti ja täpselt mõõdetav ning puidu tagavara on rinnaspindala järgi küllalt hõlpsasti arvutatav. Lisaks võivad Padari sõnul lähiajal muutuda ka tüvede mahu arvutamise valemid, kuid loodud juurdekasvumudel ei vaja mahu arvutamise mudeli muutumisel enam ümbertegemist.
Allar Padari selgitab, et uus mudel võimaldab kaasaegsetele ja kodumaistele andmetele tuginedes hinnata, kui palju meie metsad tegelikult juurde kasvavad.
Mudelit saab rakendada männikute, kuusikute, kaasikute, haavikute, sanglepikute ja hall-lepikute kohta, ehk kaetud on kõik meie peamised majandatavad metsapuuliigid. Uut mudelit saab rakendada ka segametsadele. Kuid sel juhul peab arvesse võtma nende liigilist koosseisu – tuleb arvestada, kui suure osa metsas kasvavatest puudest mingi liik moodustab. Samuti võimaldab see teha arvutusi eri vanuses ja kasvukohas kasvavate metsade kohta.
Üldiselt hindab uus mudel meie metsade juurdekasvu võrreldes vana mudeliga suuremaks. Kuid Padari möönab, et esineb ka vastupidiseid olukordi sõltuvalt puuliigist, vanusest, boniteedist ja täiusest. Töö esiautor toob ka välja, et vanemate metsade puhul näitab uus mudel paljudel juhtudel paremat juurdekasvu kui seni kasutatud vana mudel.
Uus mudel leiab oma koha ka valdkonda reguleerivas metsa korraldamise juhendis ning seda saavad kasutada kõik, kel seda oma töös vaja läheb. Juba praegu kasutab uut mudelit metsade juurdekasvu arvutamiseks RMK.
Seda saab kasutada nii era- kui ka riigimetsas, mis on üle mõõdetud ja mille kohta on koostatud metsa omadusi iseloomustavad takseerkirjeldused. Rakendades mudelit metsa takseerkirjeldusele, saame teada metsa järgmise aasta juurdekasvu. See on aga kõikidel metsadel erinev, sõltudes puuliigist, vanusest, mullast jne. Soovides prognoosida puistute kasvu pikema aja peale, peame võtma juba tehtud ennustuse põhjal tekkinud uue takseerkirjelduse ja „kasvatama“ seda omakorda aasta-aastalt uuesti edasi.
Vana ja uue mudeli võrdlus
Loodi proovitükkide põhjal
Allar Padari rõhutab, et mudelid näitavad mõõtmisperioodi jooksul tegelikult juurde kasvanud puude mahtu. Seda ei tohi segamini ajada puistute tagavara muuduga, mis saadakse, kui tegelikust juurdekasvust lahutatakse mõõteperioodi jooksul surnud puude maht.
Kuigi metsas nii loomulik protsess, puuduvad meil adekvaatsed mudelid, mis iseloomustaksid metsades toimuvat puude väljalangevust ehk suremust. Kuna juurdekasvu mudeldamises praegu puude suremust ei arvestata, muutub juurdekasvu prognoos seda ebatäpsemaks, mida pikema aja peale soovime metsa kasvu ennustada. Allar Padari sõnul on puude suremuse mudeli koostamine plaanis.
Uue juurdekasvumudeli vajadus ilmnes praktilise metsamajandusliku tegevuse käigus. Selgus, et vana, 1992. aastal koostatud mudel ei olnud enam piisavalt täpne. Kui vana mudeli koostamisel kasutati lisaks kohalikele ka välisriikidest pärinevaid andmeid, siis uued mudelid põhinevad ainult kodumaiste metsade mõõtmistel.
Mahukas andmestik koguti aastatel 1995–2020 maaülikooli teadlaste loodud ja kogu Eestit katva metsa kasvukäigu püsiproovitükkide mõõtmiste käigus. Püsiproovitükkide võrgustiku andmed katavad enamiku Eesti metsa kasvukohatüüpe ja puistute vanuseklasse.
Allar Padari selgitab, et küllalt pika perioodi jooksul kogutud andmete baasil loodud mudelites peegeldub ka sel ajavahemikul toimunud kliimamuutuste mõju metsadele, sest mõõdetud metsad on ju kasvanud koos muutuva kliimaga. Samas tõdeb ta, et vastavaid mudeleid peaks aeg-ajalt üle vaatama, kuna pidevas muutumises on nii meie kliima kui ka metsad. Samuti täieneb ja uueneb üha metsa kasvu kohta kogutav andmestik.
Artikli autor: Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)
Uuring ilmus ajakirjas Metsanduslikud Uurimused. Püsiproovitükkide rajamise ja mõõtmise peamine toetaja oli SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja kasvumudeli koostamist rahastas RMK.
