Eesti must-toonekurgi vaevab üksindus

must-toonekurg

Värskes uuringus püüti välja selgitada must-toonekure madalat pesitsusedukust põhjustavaid tegureid, teatas Maaülikool. Selgus, et suurimaks mõjutajaks võib olla partneri puudumisest tingitud üksindus.

Haruldane must-toonekurg on Eestis oma levila põhjapiiril. Selle ohustatud liigi arvukus on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt vähenenud, kuid seni pole suudetud langusele ühest põhjust leida. Ühtlasi on Eesti must-toonekurgede pesitsusedukus märksa madalam kui mujal Euroopas, sealhulgas näiteks Lätis ja Leedus.

Madal pesitsusedukus on viinud liigi Eesti asurkonna kahanemisele. Selle põhjustes prooviti selgusele jõuda Eesti Maaülikooli, MTÜ Kotkaklubi ja Keskkonnaameti ühises uuringus.

Kuue aasta jooksul paigaldati üle Eesti must-toonekure pesade juurde automaatselt pildistavad rajakaamerad, et teha kindlaks pesades toimunud sündmused. Igal aastal paigaldati kuni paarkümmend kaamerat ning kokku analüüsiti ligi 450 000 fotot.

Esmalt kontrolliti uuringus kiskjate mõju pesitsusedukusele, sest varem on oletatud metsnugise suurt röövlust. Siiski osutus röövloomade mõju väga väikeseks. Üllatuslikult selgus, et tervelt kolmandik Eesti must-toonekure pesadest on asustatud üksikute lindude poolt, kellel ei ole partneri puudumise tõttu võimalik pesitseda. Säärased üksikud linnud võivad oma pesa juurest lahkuda ning käia häirimas pesitsevaid paare. Niisiis on Eesti must-toonekurgedel puudus partneritest, kes võivad olla hukkunud pikkadel rändeteedel või asunud pesitsema mujale, kus elutingimused on sobivamad kui meil. Ühest küljest aitavad uuringu tulemused selgitada liikide areaalipiiride tekke ökoloogiat, teisalt annavad aga mõtteainet liigikaitse edasiste sammude planeerimiseks.

Uuringu tulemustega on võimalik tutvuda SIIN (inglise keeles).

0Shares