Ehk oleks mõttekas metsakorraldust muuta?
06.06.2019
Metsakorralduse teemadel mõtiskles õppelehe Sinu Mets suvenumbris metsaomanik Matti Vattula.
Mis on metsakorralduse eesmärk? Julgen arvata, et see on aidata metsaomanikke majandada oma metsi nii, et nad saaksid sealt jätkusuutlikul moel parimat majanduslikku tulu. Kui omaniku soov on käsitleda oma metsa mitte majandusliku, vaid mingi muu kasu saavutamiseks, siis on metsakorralduse eesmärk samuti teda aidata.
Kas tegelik metsakorraldus seda eesmärki järgib? Enamasti jah, aga siiski liiga suures osas mitte! Nii palju kui olen metsamajandamiskavadega tutvunud, on minule jäänud mulje, et nende koostamise eesmärgiks on hoopis olnud metsa võimalikult täpne kirjeldus. Mets on looduses alati üsna ebaharmooniline. Eesmärgiks on võetud selle pea pisidetailideni kirjeldamine, mille tulemusena on kavas suur hulk eraldisi.
Need lõputud pisieraldised…
Paraku võivad suure täpsusega tehtud kava ja metsaomaniku parima majandusliku tulemuse saavutamine olla vastuolus. Selle seletamiseks paar näidet elust enesest (vt jooniseid).
Joonis 1. Eraldis 17, mõõtkava 1:5000
Joonisel 1 on eraldis 18, suurusega u 5 ha, raieküps mets. Selle sisse on joonistatud peaaegu vaid 0,1 ha eraldis, mis on märgitud keskealiseks metsaks, kuna selle vanus on veidi väiksem ja diameeter ei võimalda lageraiet nagu eraldisel 18.
Mida see tähendab praktikas? Suur u 5 ha ala raiutakse lagedaks, aga selle sisse jääb seisma pikk ja kitsas puuderiba.
Juba esimeses tormis suur osa puudest langeb maha ja kava 10aastase kehtivuse vältel on pikali pea kõik – üks ühes tormis, teine teises. Puid on algseski seisus sel eraldisel vaid u 20 tm. Kui see kogus on veel ka tormides murtud, ei leia metsaomanik kedagi, kes tuleks ja need puud ära veaks. Ei tasukski! Püüa leida näiteks 3 tihumeetrile ostja ja saeveskisse vedaja.
Metsaomanik kaotab seega kogu eraldise puidutagavara. Kes ütleb, et metsakorraldus on aidanud tal saada oma metsast parimat tulu!
Joonis 2, eraldis 18. Mõõtkava 1:10000
Joonisel 2 on eraldis 17, kus vana mets, ja eraldis 19, kus noor mets. Nende vahele on joonistatud eraldis 18, mille suurus jälle 0,1 ha. Selle sisu on huvitav: vanus 40 aastat, koosneb mitmest puuliigist, enamuspuuliigiks saar. Kokku on tagavara 6 tm!
Metsaomanik raiub eraldise 17 ja uuendab metsa. Eraldise 18 hõre saaremets jääb kasvama, metsamaa tootlikkus metsaomanikule on pea nullilähedane.
Mõlemad näited on minu enda metsast, mida mul on kokku u 220 ha. Toodud näited pole ainukesed. Igalt metsakinnistult ja nendele tehtud kavadest leian samasuguseid eraldisi kokku kümneid.
Üsna tihti on mets tillukesi eraldisi täis sel põhjusel, et kas nende tagavara, vanus või liigiline koosseis on veidi erinev ümbritsevast metsast.
Vastuolu mõistliku majandamisega
Praegune viis kirjeldada kavades metsa võimalikult täpselt on seega tihti vastuolus mõistliku metsamajandamisega. Kui mõistlikkusest lähtuda, oleks kava koostaja pidanud minu meelest esimese näite puhul jätma eraldise 18 moodustamata.
Teise näite puhul oleks ta võinud liita need mõned saarepuud eraldisega 17, mille tulemusena ka see ala oleks saanud istutatud kuusenoorendikuks ja tootlikuks metsamaaks.
Reaalne fakt on, et elame ajal, mil metsamajandamine käib masinatega. Sellise kava koostamine, mille järgi suur masin peaks näiteks harvendusraiet tegema ühes kohas 2 tm, veidi eemal 3 tm jne, on mõttetu. Eraldisi moodustades peaks eesmärgiks olema nende mõistlik suurus alati, kui seda mets lubab. Põhimõte on, et seal tehtav tööliik ütleb ette eraldise piirid. Seal, kus tehakse näiteks noore metsa harvendusraiet, on üks eraldis, olgugi et see võib koosneda mitte täiesti harmoonilisest metsast. Nii pisikene eraldis kui 0,1 ha peaks kavadest ära kaduma, kui sellele ei ole suurt põhjendust. Pisieraldiste majandamine ei ole masinate ajal päevakohane.
Liiga jäik süsteem
Kavade alusel tehakse metsateatisi. Kava on siis nagu Jumala sõna – seda, mis seal kirjas, miski enam ei muuda. Üks inimene, kes metsas käies kava koostab, otsustab 10 aastaks, mida metsas teha saab. Kas nii on päris õige?
Olen kunagi Soomes neid kavasid ka ise teinud ja tean, et mets on looduslikult enamasti üsna ebaühtlane. Üks teeb ühesuguse kava ja teine samast metsast teistsuguse, kusjuures mõlemad on ühtviisi õiged.
Kava tehakse 10 aastaks. Iga metsandusliku kogemusega inimene teab, et
selle aja jooksul mets muutub päris palju.
See, mis täna on nii, võib 7–8 aasta pärast olla juba päris teistmoodi. Tööliik või muu, mis eraldisele kavaga 10aastase perioodi lõpuks ette nähtud on, ei pruugi paista enam üldse õige, kui see aeg käes on.
Oleks vaja metsakorralduse teemat arutada ja vaadata, mida annaks paremaks muuta.
